jälle trt! kaks päeva saaremaad. ja siis kaks-pool päeva tapurlat. andi talu tapurla külas juminda poolsaarel lahemaal. järeljaanik kristi ja andrese ja nende sõpradega. ja väikevenna jakob ka kaasas. hässssssti mõnud oli. :D suur-suur aitäh võõrustajatele. tartu on nüüd kuidagi imelik, vaikne veider linnake. kooli vist on läbi. ning jaanipäeva+järeljaaniku järgne vaikelu. üldiselt võiks mu meelest jaanipäeva kalendrist ära kustutada, aga ühe asjaga ta siiski õigustab oma eksistentsi - see vaikus, mis on peale jaani (siis kui inimesed ennast mitmesugustest ettevõtmistest-vägitükkidest välja magavad) - see on jumalik! tänane käib tinglikult sinna alla.

ning nüid - tšehhi-taani!!! uudu ennustas, et tšehhi võidab üldse kogu turniiri. no tal ju rootsi juhtis ka eile terve mängu (rahvas grilli-uhvo ääres: "uudu, mis seis on?" uudu:"0-0! rootsi juhib!") ning sellest ta ikka ka kuidagi üle ei saanud, et jaanitulel müüs kessu ema pileteid. ja tripi vend oli laval ;) siinkohal tervitused uudule ja kessu emale! :D

kirjutasin terve pika inspiratsiooni puhangu ja see kadus kuskile ära. ilmub tagantjärgi siis. aga nüüd raputan tartu tolmu (st vihma) jalgelt ja minema siit. õe lõpuaktusele saidki lilled ka juba ostetud, ära tulles iuridicumist oma viimaselt eksamilt sel semestril. ei taha sellest enam midagi teada. au revoir la fac! c'est les vacances!!!

tipukivi. kui võlve ehitatakse, siis kinnitatakse seinad küll ka maa külge ehk siis nagu vundament. võlvid ehitatakse esialgu konstruktsiooni peale ja lõppu tippu pannakse see, mis asja tegelikult koos hoiab - tipukivi. üks kivi, mis kogu selle asja kokku vajutab ja ilma milleta kogu asi lihtsalt kokku vajuks. see on see, mida mõeldake, kui kreeka keeles nurgakivist räägitakse. hea on olla kivike selles müüris.

aitäh, mirjam! aitäh, et Sa tuletasid meelde ühele sessist segitaotud inimvarele, KUI MEGALAHEDAD inimesed on olemas - Sina ise eelkõige ja kõik Su sõbrad-sünnipäevalised. tõeliselt vinge üritus.

ja täna on meil korraks külas päiksekiir helena z. ei, ta ongi päike. ma juba ootan seda tulevat tallinna-elu! mitte, et ma sellest kilulinnast ullult vaimustuses oleksin või ei saaks ilma vm-ta oma suve mööda saata. küll aga hellust. üks väga vähestest inimestest, kellega ma suudan ühes ruumis elada kauem, kui paar sunnitud päeva! (ja minu puhul on see tõsine kompliment :P)

vt eelmist postitust...

+ viha ut hukkaläinud kollektiivse eneseteadvuse vastu. need õppekorralduse muutmise plaanid on lihtsalt haiged! ma saan aru, et ma olen laisk ja lohe, aga no see on ikka liig mis liig. nt:

"1. Aines on eksamit ja järeleksamit võimalik sooritada ainult semestril,
millisel üliõpilane on ainele registreerunud."

ok, sõnastuse kallal võiks eraldi vinguda (mida ma teen nagunii, aga säästame mõndasid). no nt teldersi puhul oleks mind siis ülikoolist välja visatud, sest ma TÕESTI EI JÕUDNUD eelmisel sessil teha korraga ei-tea-mitut 3-5 APst eksamit ja lõpetada ära teldersi kirjalik memo ja valmistuda suuliseks vooruks, milles me ikkagi ESINDASIME TARTU ÜLIKOOLI!!! (loodan siin neile mõnedele asjaosalistele, kes kujutavad ette, MIDA see tähendab) omaarust olin ilgelt tubli, et seminaridegagi hakkama sain, aga selle uue süsteemi järgi võib hakata tikutulega otsima teldersisse lolle, kes saaksid küll meeletult kasuliku ja tarviliku kogemuse (kõige normaalsem asi, mida ma TÜ ajal üldse õppinud olen), aga saaksid tänutäheks hiilgava võimaluse mitteühtegi eksamit teha või siis üldse mitte midagi korralikult teha. ok, see oli minusuguste friikide vingumise eest. aga mõelge normaalse tudengi peale, palun! ja et tal pärast ülikooli ka veel oleks lootust normaalseks jääda.

"3. Eksami ja järeleksami negatiivse tulemuse korral üliõpilast ei eksamtrikuleerita, ta peab ainele uuesti registreeruma."

nii, nüüd kõik juurakad mõelge nt ülisuurepärastele lvvs-i seminaridele. ja siis kujutage ette, et te teete selle eksami (koos kõigi teiste mammutainetega) sellel nädala võrra lühemal sessil (vt jrgm punkti) ja ülla-ülla - lambist kukute läbi! :P milline rõõm - te saate KÕIK need seminarid UUESTI teha!!!!!!! ok, uues õppekavas vist seda ainet sellisel kujul ei ole, aga ma olen kindel, et seal leidub mingi sama rõve vaste. tegelt vist ei peaks sellist juttu siin ajama, mul see eksam alles tegemata :P

- "St et meil pole enam 20 õppenädalat, millest 16 on õppetööks
ja 4 sessiooniks. Nüüd tekib olukord, kus peame loovutama 1 nädala
järelaegadeks, sest tahes tahtmata kui maksimaalselt saame 2 eksamiaega,
siis peame need paigutama 1-3 sessinädalale ja 4 nädal on järelajad"

OI, MA ÜTLEN!!!

ei , ma ei ütle enam midagi. adekvaatsust kui sellist ei ole antud isiku puhul enam olemas (vt jätkuvalt eelmist postitust...)

aa ms, palju õnne kõikidele, kes täna ametlikult oma bak iurise kätte said (ja seda siis peahoone ees värskes padukas leotada said)! olgu teil vinge pidu seal kauges nurgas ja please - ärge rääkige ainult oma suurepärastest tulevastest ja olevastest töökohtadest! :P

oleme jõudnud täielikku nüristusse, tülpimusse. vaatan akna taha, kust paistab kena ilm ja seda peaks ära kasutama ning JCSS-i vaatama minema. aga ei viitsi isegi nii palju, et astuks uksest välja kaks sammu ja küsiks, kas pileteid veel on. palju mugavam on ennast teleka ette vedada ja seda apaatselt jõllitada, mingid mehed ajavad suure rohelise platsi peal väikest palli taga. veidrikud... õppimist ei ole olemas (järgmise eksamini on 3 päeva). loen parem akadeemiast eco roosi nime järelkirja ja vaatan, kas tekib mingi osavõtlikkus... ärge siis mu peale pahandage, kui ma ei märka kellelgi tere öelda või midagi... misiganes...

vinge pikne! oi, fännin kõue...

Jaana, Kalle, Kerli, Maili ja kõik teised tänased kaitsjad ka - iuridicum on teie võrra vaesemaks jäänd! :D või mine tea, mis ustavus mõnes välja lööb! ;)

siiber! kopp! ökatus! villand! kõrini! ja kõik see muu... ühesõnaga: J'EN AI MARRE!!!!

oo tsiviilprotsess! suur ja auline... pähhh..... :P

"I only wanted to become a writer. I wanted to write about it all..."

midagi sinnapoole on Richard Brown'i (Ed Harris) read filmis The Hours (rezh. Stephen Daldry). I wanted to write about it all... lilledest su käes, kui uksest sisse astusid, rannast, kus noortena olime, valgusest, mis ruloode vahelt sisse tungib... päris nii ta ei rääkinud, aga mul on niru mäluaparaat (the disk is not formatted. do you want to format it now?), kuid mõte oli midagi sinnapoole. mees on AIDSist räsitud poeet, kes on kirjutanud romaani, mille kohta räägitakse, et seda on raske lugeda. räägitakse. ega keegi polegi õieti seda lugenud. ta tahtis kirjutada sellest kõigest, about it all. kirjutamises oleks nagu mingi tung midagi öelda, mingi sõnum edasi anda. Öeldakse, et kunst ei ole mitte teos, vaid suhe, mis tekib kunsti tarbijal suvalise kunstiks nimetatud objektiga. olen seda lauset vist enamuses oma essee moodi kirjatükkides kasutanud. tahaks mõelda ja lähtuda ideest, et ka kirjutamise-kunst käib sinna alla. või siis filmikunst (mu vana arm). kõrvuti nendest suhetest tekkivate ahhaa-elamustega tundub sageli, et "kõik oleks justkui juba tehtud, öeldud, mõeldud, astutud, aga ikka leidub hulle idealiste, kes arvavad, et neil on kellelegi midagi tähtsat teada anda. Vaja maailma parandada" (jälle ühest mu vanast esseest).
keegi kirjutas nii: soome-eesti noore kirjaniku Sofie ... hiljutine seletus, miks ta kirjutab: "Ma tahan rääkida asjadest, millest ei räägita. Aga mis on olemas." Need asjad, mis Sinu arust on olemas, aga mille peale teised pole (päris NII) tulnud, tuleb Sul lihtsalt üles leida. Tean, et see võib võtta aega. Selles mõttes on kultuur nagu müür, mida laovad paljud inimesed - ka Sinul on võimalik upitada end eelkäijate kukile või nende vahelt jäetud aukudest läbi piiluma - ja oma panus müüri anda. Isegi kui see panus on "müüri lammutamine" nagu dekonstruktivistide puhul tegu.
müüri lammutamisega (ehitamise kontekstis) on teinekord see oht, et taod vundamendi nii põhjalikult pulbriks, et iga ülesehitamise katse vajub juba eos tolmuks. siiski on lootust, et sellest tolmust võiks saada mört, millega mõned uued kivid sinna müüri lisada. "Tegelikult on elu ikkagi ilus ja maailm vajab parandamist. Üks kunstnikuhakatis, kes püüab teistele ka näidata, et elu on ilus, ei ole ju liiast. Küsimus eetika ja esteetika suhtest on vaja veel endale selgeks teha. Ja mitte ainult see. Hoolimata tõdemusest, et mida rohkem sa õpid, seda rohkem saad aru, kui vähe sa tegelikult tead, ei ole teadmistejanu seni veel kuhugi kadunud. Mis siis, et selle realiseerimine käib teinekord üsna vahelduva eduga." (ikka sellest samast idealistlikust esseest).

"there will always remain the years. the love. the (h)ours." (ikka sellest samast filmist)

jalutan mina õhtuses päikesepaistes üle fortuuna silla - kaks päevasündmust. 1) jään peaaegu jalgratta alla. savi. 2) näen astudes silmanurgast vanapaarikest, kes mingi brozhüüri kallal kohmitsevad ja midagi vist otsivad asjaliku näoga; kõnnin tuimalt neist mööda ja äkki elavnen - prantsuse keel! prantslastest pensionäridest vanapaar eestis turistitamas!!! je rève!!! üks "normaalne" keskmine prantslane (pardonnez moi - ma tean küll kui vägivaldne määratlus see on) ei tule iialgi selle peale, et minna turismireisile mingisse eks-sovjeti riiki kusagil kaugel põhjas! mis siis, et see on ELi värske liikmesriik - oot mis koht see nüüd oligi - läti jah? mõttetu pisiriik, kus räägitakse vene keelt, on talumatult külm ja juuakse palju viina. vähe pädevam prantslane teab, et eestlased on cyniques et décadents. siinkohal ei ole vist tarvilik minna jälle kord libedale teele teemal "prantslased ja silmakirjalikkus", aga ma mõtlen selle peale...

mnjaa, muusikakool oli ammu. noodistlugemiseoskus (või üldse mingil tasemel klaverimänguoskus) ei ole siuke asi, mille lükkad kuhugi sahtlisse peitu ja võtad siis aastate pärast välja ja on alles nagu enne, võib-olla ainult pisut koltunud servadega, aga alles. kahju, aga pole nii! kuid jonni mitte jätta (olen kange saare naine või ei!;) ) - Yann Thiersen'i "la valse d'Amelie" saab selgeks harjutatud. noja otseloomulikult tuleb seda teha keset kõige kiiremat sessi! :P

jänese matkarada on mõttetu koht. või siis olen mina liiga maakas, et mitte mõista selle ülerahvastatud kruusatee mõnu. teisalt - marek jõudis sisuliselt samale järeldusele, aga tema on ju kilulinnast (nh, jättes mainimata asjaolu, et ta on militaarlane ja käib umbes iga nädalavahetus metsas). igatahes, kui teil on tahtmine väike promenaad ette võtta, siis minge nautige tammelinna eestiaegseid villasid või karlova "agulimaju" või raadi lennuvälja lõputuid avarusi või lihtsalt mõnda metsa moodi metsa.

krabi pidu - päris stiilne üritus. liina, kes samal päeval on baktöö A peale ära kaitsnud oli (Liina, Sa oled niiiiiiiiii tegija moor!;) ), et paistnud just oma tavapärase peoerksusega silma, aga see on ka mõistetav. sellegipoolest oli fun. kui meie juba plõksima hakkame, siis läheb asi "kergelt" iroonitsemiseks kätte ära. noja korra aastas võib ju endale lubada ka öist einet tartu vingeimas rämpstoidu kantsis (st peale seda kui toidutorn ära kadus)(tegelt ei ole ma seal sees vist ülikooli ajal käinudki, see teeb oma 4 aastat).

eile sai ka antud panus eurokeskvõimu. seal samas tähe tänavas sai mõned kuud tagasi lipiku, mille peale võis suurima südamerahuga EI kirjutada. seekord siis pidi ikkagi numbri panema (mina ja numbrid - hahahaaa;) ). aga õnneks on seal numbri taga teatud persoon, kes on intelligentne tegija tõenäolislt nii siin kui sealpool tsentraalvõimust lahutavaid jõgesid ja mägesid. seekord ma siis otsustasin mitte nii konservatiiv olla, kui tavaliselt ja euronaeratavate valimistädide silme all sai kasti lennutatud sedel (siiski ilmselt piisavalt minu vaadetega klappiva) üksikkandidaadi numbriga - Strandberg. aga seni kõige sümpaatsem "valimisjaoskond" on oli ikkagi pariisis eesti saatkonnas.

aga mitte see ei olnud eilse päeva kulminatsioon. hoopis intelligentsem, sümpaatsem ja armsam oli väike chillimine shakespeare'is koos oma ac vanaemaga. kuna mul oli varem söödud pannkookidest (siiri pannkoogid on lihtsalt VAPUSTAVALT HEAD!) veel suht raske enesetunne, siis tahtsin midagi värsket ja toorest. maria leidis selleks ideaalse variandi - indrek saare juurikasalat (porgand, õun, apelsin, ohtralt rosinaid, päevalilleseemned, vist veel midagi). väääääääääääga hea asi! peale seda, kui marial oli õnnestunud ilma lusika abita oma "tagliatelle musikaalse lõhega" ära süüa ja seejuures suhteliselt tsiviliseeritud välimusega laua säilitada, arvas ta kokkuvõttes, et see oli üks väga hää roog. loomulikult kuulus asja juurde klaasike valget veini, pisut lämbe juunikuine õhk, linnavaade tartu minevasele ja tulevasele ehitustegevusele ja vabaõhukohvikus lebotavatele inimestele ning äraütlemata meeldiv jutuajamine. aitäh, Maria!

pildikesi ... paun(maailma)verest

I pilt:
dramm ja beiss rokib täiega!
koordinaadid: erki@myurbansoul radio 28.04.2004
79.-83. minut
properties: sürreaalne kogum helisin, mis ROKIB SEGASEKS!

II pilt:
täna hommikul vähe teised meeleolud. sain tagasi oma hunniku prantsuskeelseid plaate, mis kristipo oma prantsuse õhtu tarvis laenanud oli. panin ühe mängima ja sain siis aru, kui väga ma neist puudust tundnud olin. mano solo - la marmaille nue uskumatult hea tegija!

III pilt:
mikihiiremaalt üks onu käis loengut pidamas. lossi õppehoone hämaras päikesetriibulises auditooriumis, 10 tudengit kuulamas + tagareas loengupidaja kolleeg, kellega ta väidetavalt millegagi ühel nõul ei pidavat olema, aga see vist oli mingi väike ameerikalik liialdus, sest mõlemad kinnitasid nagu ühestsuust, et ÜRO on peaceclub - 50 aastat tagasi II MSi lahendamiseks loodud asi ei saagi tänapäeval muud olla kui total failiour, Prantsusmaa kui juleolekunõukogus veotõigust omav riik on täiesti mõttetu (ei ole tal ei majanduslikku, poliitilist ega kultuurilist võimu); ja NATO on ka täiesti mittevajalik organisatsioon, kuigi erinevalt ÜROst kuuluvad sinna demokraatlikud riigid (sic!) (mis riik see kõige andunub demokraatia-misjonärluse harrastaja oligi!?). ühesõnaga - loeb ainult võim! ja mitte lihtsalt võim, vaid superpower. küsimus rahva seast: "kas võim garanteerib legitiimsuse?" prfessorihärrade vastus: "kui see on superpower, siis jah!" selgituseks siia, et loengu teema oli terrorismist ja prof. neipert esitas USA seisukohalt võetuna väikse ülevaate nö terrorismi ajaloost, sündmustest, mida paigutatakse terrorismi alla ja sellele järgnevatest konventsioonidest, mis vastavad rünnakud keelustas nind kuidas siis terroristid jälle uue nurga leidsid. lennukite kaaperdamine keelati rahvusvahelisel tasandil ära, aga pommipanemisest pole keegi rääkinud - paneme lennuki peale pommi, aga ise sellega kaasa ei lähe. lennukile pommipanemine keelati ära, aga lennujaamade kohta see ju ei käi! lähme teeme lennujaamas veresauna! et cetera... hussein ja bin laden ja kõik teised toredad sõbrad ka... ning kulminatsioon - 9/11. superpower ei saa sellist terrorit ju tolereerida! ÜRO on padjaklubi, NATO lihtsalt militaarne impotent -> president of the superpower takes action ja pole küsimustki, et kas peaks äkki kuidagi teisiti või kas peaks äkki väike cooperation sedasorti militaarse tegevust juurde käima vms. õiguslikud vahendid on ennast ammendanud, aga on militaarajastuks! elagu sõda! kõikide sõda kõikide vastu. naguniii...

IV pilt
otepää <- EV <- eur <- ilmamaa

EÜSi lipi 120. aastapäev. auväärne. ms võib seda lippu teatavatel asjaoludel pühade paiku ohtratel majaseintel näha. rõõmu eestimaa ilust.

LÕUAD PIDADA JA EDASI RÜGADA!!!

kas teile ei tundu vahel, et kuidagi ei jõua ära oodata seda aega, millal ükskord õpid keelt hammaste taga hoidma, siis kui seda mitte pruukida vaja pole! otsekohesust pean ma iseenesest ju positiivseks omaduseks, iseasi, kuidas seda kasutada. noja muidugi tuleks kasuks osata oma "otsekohesuse" pärast mitte põdeda. ma ei tahtnud nii... oi kui palju on veel õppida vaja...

noja pisut maisema nurga alt - kui ma kohe seda va maaõigust õppima ei lähe, siis ei õpi ma siin ülikoolis varsti enam midagi.