jalutan mina õhtuses päikesepaistes üle fortuuna silla - kaks päevasündmust. 1) jään peaaegu jalgratta alla. savi. 2) näen astudes silmanurgast vanapaarikest, kes mingi brozhüüri kallal kohmitsevad ja midagi vist otsivad asjaliku näoga; kõnnin tuimalt neist mööda ja äkki elavnen - prantsuse keel! prantslastest pensionäridest vanapaar eestis turistitamas!!! je rève!!! üks "normaalne" keskmine prantslane (pardonnez moi - ma tean küll kui vägivaldne määratlus see on) ei tule iialgi selle peale, et minna turismireisile mingisse eks-sovjeti riiki kusagil kaugel põhjas! mis siis, et see on ELi värske liikmesriik - oot mis koht see nüüd oligi - läti jah? mõttetu pisiriik, kus räägitakse vene keelt, on talumatult külm ja juuakse palju viina. vähe pädevam prantslane teab, et eestlased on cyniques et décadents. siinkohal ei ole vist tarvilik minna jälle kord libedale teele teemal "prantslased ja silmakirjalikkus", aga ma mõtlen selle peale...