oleme jõudnud täielikku nüristusse, tülpimusse. vaatan akna taha, kust paistab kena ilm ja seda peaks ära kasutama ning JCSS-i vaatama minema. aga ei viitsi isegi nii palju, et astuks uksest välja kaks sammu ja küsiks, kas pileteid veel on. palju mugavam on ennast teleka ette vedada ja seda apaatselt jõllitada, mingid mehed ajavad suure rohelise platsi peal väikest palli taga. veidrikud... õppimist ei ole olemas (järgmise eksamini on 3 päeva). loen parem akadeemiast eco roosi nime järelkirja ja vaatan, kas tekib mingi osavõtlikkus... ärge siis mu peale pahandage, kui ma ei märka kellelgi tere öelda või midagi... misiganes...