mõne inimese seltskonnas on tunne, et oled nagu väike rumal suuresilmne laps, kes ilma asjadest midagi ei taipa. oluline vahe tekib siinjuures sellest, kas seda tunnet püütakse Sinus üleolekuga tekitada või see on lihtsalt (vastastikune?) respekt. viimasel juhul - respekt!

see postitus on mulle lugemiseks nendeks kordadeks, kui koorinädalavahetused jälle muude tähtsate, toredate, huvitavate asjadega kokku langevad (ja seda juhtub enamasti). aastapäevalaager oli lihtsalt nii tore. ja kõige paremini võttis selle meeleolu kokku HR-DR laul, mille me koori poolt dirigendile kinkisime. nii ehedat rõõmu täis laul, et kogu tundke-ennast-laval-vabalt-ja-elage-muusikas-kaasa, mille kallal m meiega nii palju vaeva on näinud, sündis hetkega iseenesest. need hetked ongi seda kõike väärt.

EV 90 päevas oli jällegi koorilaulu, olemist ja iseolemist ning õhtul spontaanne olemine söögi, joogi, telekavaatamise ja eestlaslikult teravate irooniasutsakatega.

mul on vist ühikas uued naabrid. erakordselt jutukad neiud ja vaatavad valjusti telekat. :(((( tänapäeval on ühikad nii kallid, et selle raha eest võiks tühja kipsseina asemel vähemalt kõige elementaarsemgi heliisolatsioon olla. keldribaari möllude teemasse ei hakka parem laskumagi.

lapsesuu maavanem. saare maavanem T.Kasemaa nelja eriarstiga valvest: "Selle kadumine vähendaks oluliselt eriarstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust Saare maakonna elanike jaoks. Lisaks sellele külastab Saare maakonda suur hulk välisriikide kodanikke, kellele tuleb ka kindlustada kiire ja kvaliteetne eriarstiabi ööpäevaringselt." allikas

nüüd ma taipan, miks mul on kuressaare haiglasse sattudes alati tunne nagu antaks mulle igal sammul mõista, et ma pole seal teretulnud. ma ei ole ju välismaalane. aga kiire ja kvaliteetne arstiabi tuleb saaremaal kindlustada just välismaalastele. mingite mõttetute kohalikega tegeldakse siis, kui aega üle jääb. ja siiski katsutakse su'st kiirelt lahti saada, et ometi mõne välismaalase tulles jalgu ei jääks. muidugi, need kohalikud ju ei ole tulusad. raiska niisama nende peale oma kallist kohvitamise aega ja analüüside raha. parem kärmelt ibuprofen või antidepressandid välja kirjutada - aitavad iga haiguse vastu.

ei, palun eelnevat mitte vääriti mõista. maavanem võitleb õige asja eest. aga argumendid on liiga ausad välja kukkunud. ühesõnaga - saarel elamise luksust saavad endale lubada vaid need, kes kunagi haigeks ei jää ja peidavad hädaabi juhtumiteks kuuri nurgas isiklikku helikopterit.

sadama võim (port authority. seda originaali teadmata jääb pealkiri küll mõistmatuks). külaskäik kolme jutuvestja elutubadesse. võtad ainult ühe korra saapad jalast ja satud kolme erinevasse tuppa korraga. mcphersoni story-telling on vaieldamatult meisterlik. tõlge oli ka üle ootuste hea. ning ega näitlejatelgi tohiks selle peale suurt raskust olla neil lugudel end jutustada lasta.

kui te arvasite, et tartu kaubamaja on kole, siis vaadake risti üle tee! see monstrum oma kolossaalses robustsuses on küll kolearhitektuuri absoluutne tipp. või õigemini on siin skaala teistipidi - ei suuda kujutleda, et saaks langeda veel madalamale ja ehitada veel inetuma hoone. aga pole viga, küll keegi tuleb ja selle üle trumpab. kasutult seisvat kolestamata ruumi on ju kesklinnas veel küll, nt vana kaubamaja koos selle taguse parklaga või jõeäärne haljasala või park kaubahalli ees mõttetute põlispuudega... nähtud piltjooniste põhjal tlna uussakalal kindlasti potentsiaali.

eile ja täna konverents kultuuriväärtuste kaitse relvakonflikti korral. lubati, et millalgi tuleb välja ka publikatsioon.