võsas müttamise mõnus rammestus kontides. lihastes, töntsides sõrmedes, unises peas, laiskades mõtetes. tegelikult oli lahe lebo retk. palju tuhleid ühes katlas ehk väga suur inimeste kontsentratsioon ühes väikses rmk onnie raba serval (liipsaare). saunaga varianti kahjuks ei saanud, aga ega see rõõmsat tuju morjendanud. laupäevasest valgest ajast suurem osa möödus rabas, metsalumes, metsateedel ja järvejäädel matkates. lõunaks läksime teise onni (rebasmäe vist oli), keetsime suppi ja täitsime veenõud roostesest allikast. "kiiremini, kiiremini! mis te passite! kell on juba kolm ja me oleme nii vähe käinud!" nii pritsis irooniat matkamise osa kõige suurem blokkija, tglt ise kõige suurem "sõjard". õdede õelus õlmitses ka. st mina ja veel kaks samanimelist saare tüdrukut oma õeluse ühisrindes nautlemas. ning laulu lõõritamas kidrameeste abiga. mingi blokk oli nagu ka. aga nh üldjoontes - nii sheffi üritust veel sheffimate tegelastega pole ammu olnd. ütleme siis nii jh. ööd.

liputseremoonia toomel oli ilmakohaselt lühike. ilma piinlike momentideta, loomulikult, ei pääsenud, aga mis teha, kui see kõnepidamise kunst nii raske on või siis et vanale hobusele enam ikka kombeid ei õpeta. FP aktus oli samuti meeldivalt lühidalt ja kontsentreeritult läbi viidud. mu muusikalisele etteastele eelnes väike paanika - appi! klaveri ees pole tooli ja kõik kohad on täis. võtsin siis oma naabri tooli kaasa ja panin tema enda toolile istuma. noja ilma koperdamata see schumanni "mälestused" (vist ainus klassikaline lugu muusikakooli ajast, mis mul veel peas on) kuidagi mööda ei saanud. loodetavasti kõik ei saanud aru ;) enne aktust jõudis ka pool ilmari uuest teosest ära vaadata (ennast massides silmata ning näha, mis sellest asjast lõpuks kokku tuli). hiljem siis pidulik lõuna (kui seda nii võib nimetada) - menüüs mulgipuder, karask ja purukook jäätisega/vahukoorega. see vanaema kook oli parem, kui vildes. pealelõunal seltsis toimunud päevateemalise kõnekoosoleku täht oli vaieldamatult vil! Tarand (K) oma muhedas eheduses rääkimas "surmahaigsuses naabrile halastussurma osutamisest" ;) parandamatu optimist see vend ;) ega se'st naabrist nii kergelt pääse ning seda mure- ja kõneainet pole mõtet naiivsusse peita. kuid teatud tervistav irooniline optimism asja juurde tundub igati eluterve. :)
siis õhtu lõpuks sai "rahvusfilmi" saatel manustatud kange annus inveri-sidruni teed meega ning jalgu kuumas vees leotatud. kõik lootuses, et see kurguvalu ei ole järjekordne angiin ja on hommikuks läinud. sest ikka kangesti tahaks sinna retke moodi üritusele minna. siinjuhul ma vist olen kangesti vastu tahtmist sunnitud tunnistama, et hommik on õhtust targem. ööd siis!

talviseid säravaid päiksekiiri kõigile vabariigi aastapäevaselt Toomelt! sinna kohe suundumegi ning rõõmustame, et seisame ikka ise, omal maal, omas keeles ja kultuuris, omades värvides, omas mahlas. hääd pidupäeva!

elisa uus saldoinfo tibi kõlab nagu teatud hilisõhtustest reklaamidest. huvitav, mis teenust ma sealt tellin üldse. rle variant oli vähe viisakam. see on ikka vanaviisi, et laekuv saldoinfo on vähemalt kolme päeva tagune.

---------
MK oda msassja wants to send you the file ''Loudy_-_feeling_of_content(inZtance_remix).mp3'' (6,36M bytes). It will be saved in directory C:/Documents and Settings/Mauhti/amsn_received. Do you want to receive this file? - (Accept / Save as / Reject)
----------
[00:11:39] [m] - laizguus kondiidez says:
R2-s just lõhuti ja lammutati ka kõvasti. lõpuks viskas üle. ma rohkem softim, jazzim tüüp
[00:12:10] MK oda msassja says:
kuula seda see lõhub väga tõhusalt
----------
File transfer accepted
----------
[00:12:18] MK oda msassja says:
vana kooli džungel
[00:12:31] MK oda msassja says:
vajuta äksept ;)


tõepoolest!

ajublokk. peaks algriimilise struktuuri tegema - esimene peatükk on i-tähega, midagi intelligentset. teine on c-ga ja civiliseeritud. kolmas on j-ga jutt. igatahes peab homme kl 13-ks mingi vuffel asi valmis olema. ma isegi ei mäleta oma töö pealkirja sõnastust, aga see polegi oluline, oli teine nagunii mingi pastakast sakitud asi töö teema regimise jaoks. pealegi, selleks, et aru saada kui mõttetu on ICJ ja kogu ÜRO, ei pea mitte sellest baktööd kirjutama.

naritza eksam tehtud. c. (y) oehh, nüüd peab ülikooli lõpetama hakkama.

maailma parim pulmakõne. peigmees: "Kallid külalised - daamid (vaatab Helenale otsa ja siis ringi) ja härrad! Täname, et olete kõik siia tulnud. Sest meil on täna pulmad!" tõstab klaasi. üleüldine rõõmus naer. ja see oligi pulmapeo ainus kõne. (pastori jutt laulatusel, muidugi, ka.) see lihtsalt lummas kõiki oma lihtsuses ja ehedas siiruses. :D

manni juurde seekord ei jõudnudki. kaks tegelast lihtsalt hõivasid mu. aga tänud sinnapoole.

siiri bienvenue soirée'lt läbi pehme öise lumesaju mööda laia tänavat koju jalutades nägin, et rüütli tänaval on jõulud. botaaanikaaia värava raudvarbade vahelt vilksatanud palmimajas paistis ka mingi staatilises vormis värvimuusika.

täna õhtul suitsusaun kusagil maal. homme tlns helena ja andrese pulmad. pühapäeval trtu tagasi. kuidas ma ka ei püüaks, kooli lõpetamisega tegelemise number üks prioriteetsus ei taha mitte kuidagi realiseeruda. :( kolmapäevaks igatahes PEAB tekkima mingi baktöö (pseudo)struktuur (millest kirjutamise käigus nagunii suurt midagi alles ei jää).

tulin soojalt saare(maa)lt ja leidsin, et siin on KÜLM.

(võtsin kätte ja logelesin seal nädal aega. ning enne seda tegelesin paar päeva tlns sama asjaga. okei, üks päev sellest oli hommikust õhtuni kooriproov. aga ikkagi. ja siis eelmisel esmaspäeval läksime manniga häälega saaremaale. ei tasu võtta sellisel reisil endale motoks lähme-kaheksateistkümnega-lõppu-ja-siis-kohe-tuleb-
üks-auto-kes-viib-meid-otse-kuressaarde. jõudsime sinna siis kokku 5 autoga, ehk marsruudil peoleo-harutee-risti-kirbla-virtsu-
kuivastu-kuressaare erinevate transpordivahenditega. eesmärk jõuda enne pimedat praami peale oleks napikalt luhta läinud - jõudsime kümme peale nelja virtsu ja olime juba leppinud väljavaatega veeta järgmised kaks tundi brezhnevi-aegses sadamahoones järgmist praami oodates, mis omakorda tähendanuks, et kuressaarest edasi oleks saanud alles kl 9-se bussiga. aga virtsu sadamahoone juurde jõudes nägin ühte meest kassa juurde jooksvat ja sealt sama kiiresti kai poole kaduvat. ostsin siis ka kähku kaks piletit ja jooksime manniga üle liuk-libeda kai praami peale ning meie taga tõstegi ramp üles. vedas. järgmine vedamine oli siis, kui jõudsime oma järgmise ohvri auto hobujõudude abil täpselt 17.40 kuressaare bussijaama ehk siis kohe bussi peale ja pisut peale kuute olimegi kodus. seal ma siis viskasin jalad ahju peale ja logelesin nii kuis jaksasin (katret parafraseerides). telekavaatamises sai vist küll viimaste aastate rekord püstitatud. vastlakukleid tegin ka, nädal aega enne vastlapäeva. korra käisin karujärve küngastel suusatamas ka, aga sula oli ja seenevihma sadas. ning jaaguga koos ehitatud lumememmed on siiani püsti (no vähemasti siis olid, kui ma sealt ära tulin). täna hommikul käisin kohtus ja siis trtu tagasi. bussil olid vist amordid läbi - iga vähimgi tee konarus oli teravalt tunda. ja ega teed armu ei andnud, kaootiliselt on seal mõned lõigud 10 km kaupa küll eurostatud, kuid enamus on paras kiviaed. niiet 6 tundi seda "rõõmu" raputas päris korralikult läbi. ja pikakoivalistele polnud selle bussi ehitajad ka üldse mõelnud. trtsse jõudes leidsin eest jube segamini toa ja vanad arved, mis mu eelmisele aadressile kunagi saadetud olid. ning igasugused mõtted kõigist tegemist tahtvatest asjadest panevad kõhus keerama. tahaks lihtsalt idioodi näppu võtta, teki alla külma eest varju pugeda ning sinna ajastutetagusesse vene aristokraatiasse ära kaduda.)

ühesõnaga, ma nüüd lähen oma mütsi otsima.

p.s. misasi see poliitiline vastutus on? hmmmmm... :P

selle aja jooksul, mis ma siin olen elik esmaspäeva õhtust, on täna esimene päev, kui ilm on miinuses. ja sellest hoolimata ma suusatama ei jõudnud. karujärve maratoni suusarajad kaovad niimoodi täitsa ära. vaatame, mis homme saab. kui autot ei ole, siis peab koduõue lumekonarustega leppima.

eli*oni klienditeenindaja sai täna mu käest sõimata. okei, tema polnd otseselt süüdi, aga mis läheb siis nii idiootlikku monstrumisse tööle. :P

logelen sulalumisel saarel. ehitan väikevenna jakobiga lumememmesid (koer sõi ühel ninaks olnud porgandi ära). ootan, et ilm allapoole nulli läheks, et saaks suusatama (loll lootus siinkandis eksole). vahelduva eduga üritan idiooti lugeda. vahepeal tungib mu hallus-lebosse rn eksami ärevus - tulemust ei tule ega tule. ja siis mingid lektoraadi jamad, millest ma miitte midagi kuulda ei taha. selle peale ei tohi mõelda, et tglt ei saa ma endale sessijärgset vaheaega üldse lubada. jalad külmetavad ka, nagu tavaliselt.