tulin soojalt saare(maa)lt ja leidsin, et siin on KÜLM.

(võtsin kätte ja logelesin seal nädal aega. ning enne seda tegelesin paar päeva tlns sama asjaga. okei, üks päev sellest oli hommikust õhtuni kooriproov. aga ikkagi. ja siis eelmisel esmaspäeval läksime manniga häälega saaremaale. ei tasu võtta sellisel reisil endale motoks lähme-kaheksateistkümnega-lõppu-ja-siis-kohe-tuleb-
üks-auto-kes-viib-meid-otse-kuressaarde. jõudsime sinna siis kokku 5 autoga, ehk marsruudil peoleo-harutee-risti-kirbla-virtsu-
kuivastu-kuressaare erinevate transpordivahenditega. eesmärk jõuda enne pimedat praami peale oleks napikalt luhta läinud - jõudsime kümme peale nelja virtsu ja olime juba leppinud väljavaatega veeta järgmised kaks tundi brezhnevi-aegses sadamahoones järgmist praami oodates, mis omakorda tähendanuks, et kuressaarest edasi oleks saanud alles kl 9-se bussiga. aga virtsu sadamahoone juurde jõudes nägin ühte meest kassa juurde jooksvat ja sealt sama kiiresti kai poole kaduvat. ostsin siis ka kähku kaks piletit ja jooksime manniga üle liuk-libeda kai praami peale ning meie taga tõstegi ramp üles. vedas. järgmine vedamine oli siis, kui jõudsime oma järgmise ohvri auto hobujõudude abil täpselt 17.40 kuressaare bussijaama ehk siis kohe bussi peale ja pisut peale kuute olimegi kodus. seal ma siis viskasin jalad ahju peale ja logelesin nii kuis jaksasin (katret parafraseerides). telekavaatamises sai vist küll viimaste aastate rekord püstitatud. vastlakukleid tegin ka, nädal aega enne vastlapäeva. korra käisin karujärve küngastel suusatamas ka, aga sula oli ja seenevihma sadas. ning jaaguga koos ehitatud lumememmed on siiani püsti (no vähemasti siis olid, kui ma sealt ära tulin). täna hommikul käisin kohtus ja siis trtu tagasi. bussil olid vist amordid läbi - iga vähimgi tee konarus oli teravalt tunda. ja ega teed armu ei andnud, kaootiliselt on seal mõned lõigud 10 km kaupa küll eurostatud, kuid enamus on paras kiviaed. niiet 6 tundi seda "rõõmu" raputas päris korralikult läbi. ja pikakoivalistele polnud selle bussi ehitajad ka üldse mõelnud. trtsse jõudes leidsin eest jube segamini toa ja vanad arved, mis mu eelmisele aadressile kunagi saadetud olid. ning igasugused mõtted kõigist tegemist tahtvatest asjadest panevad kõhus keerama. tahaks lihtsalt idioodi näppu võtta, teki alla külma eest varju pugeda ning sinna ajastutetagusesse vene aristokraatiasse ära kaduda.)

ühesõnaga, ma nüüd lähen oma mütsi otsima.

p.s. misasi see poliitiline vastutus on? hmmmmm... :P