see tänane õhtusöök olgu mulle meeldetuletuseks, et võiks tihemini kokkamisega tegelda. kuna poodi minekuks aega ei ole, siis tuli leppida sellega, mis kapist leiad. sügavkülma oli vedelema jäänud pool pakki hõbeheigi fileed ja sama palju mingit suvalist köögiviljasegu. laod need vormi (siinkohal tänud krimile vormi kasutusõiguse eest), raputad üle ürtide, (sidruni)pipra ja näpuotsatäie soolaga, katad fooliumiga kinni ja lükkad ahju ning unustad ta sinna u 40 minutiks. (ise siirdud lugema "6igusteaduslikku juttu, kuidas tänapäevane 6igusloome ikka aja ja ruumi kiirele muutumisele nii jalgu jäänud on jmt.") siis võpatad mingi plärina peale, mis on telefoni meeldetuletus ja tormad kööki. poolel teel ehk siis u 1 sammu kaugusel toa uksest võtab vastu juba toitu meenutav lõhn. délicieux!