võsas müttamise mõnus rammestus kontides. lihastes, töntsides sõrmedes, unises peas, laiskades mõtetes. tegelikult oli lahe lebo retk. palju tuhleid ühes katlas ehk väga suur inimeste kontsentratsioon ühes väikses rmk onnie raba serval (liipsaare). saunaga varianti kahjuks ei saanud, aga ega see rõõmsat tuju morjendanud. laupäevasest valgest ajast suurem osa möödus rabas, metsalumes, metsateedel ja järvejäädel matkates. lõunaks läksime teise onni (rebasmäe vist oli), keetsime suppi ja täitsime veenõud roostesest allikast. "kiiremini, kiiremini! mis te passite! kell on juba kolm ja me oleme nii vähe käinud!" nii pritsis irooniat matkamise osa kõige suurem blokkija, tglt ise kõige suurem "sõjard". õdede õelus õlmitses ka. st mina ja veel kaks samanimelist saare tüdrukut oma õeluse ühisrindes nautlemas. ning laulu lõõritamas kidrameeste abiga. mingi blokk oli nagu ka. aga nh üldjoontes - nii sheffi üritust veel sheffimate tegelastega pole ammu olnd. ütleme siis nii jh. ööd.