täna õhtul volber. parema meelega passiks. aga karta on, et tuleb tore õhtu.

tantsupäeva balletigala vanemuises. selle kooli õpilased olid õhtu absoluutne nael!

kes tahab wargamäele minna?

ühikapeod on nõmedad. eriti kui sa ise ei ole parajasti üks pidutsejatest.

kes soovib, võib reedel mind "kohvile" kutsuda. tlns. mõni teine päev võib trts ka.

augustis tuleb leigol múmi kontsert!!!

tegin tööd ja hakkas üks luulerida kummitama. ja siis teine. pidin nad siis (jälle) üles otsima.

Tuleb ette vaevalisi tunde,
mil on kõik. Ja lauluridagi.
Tuleb ette taevalisi tunde,
mil ei ole mitte midagi.

Enda teha kõik. Ja mitte miski.
Maailm mängib keelte pilliga.
Olla elus - siin on õudset riski;
verd ja higi, puid ja lilli ka.

Mitte keegi minu eest ei maga,
pole ärkvel ega valule.
Mälu põhjas, meelemetsa taga
tahab Tõde tõusta jalule.

J. Viiding

lähiaja kohustuslikus (kunsti-)kultuuriprogrammis on vasarely näitus ungari instituudis ja iluraam - raami ilu adamson-ericu muuseumis. s.t tuleks püüda seal ära käia enne kui kinni pannakse.

vaatasin täna sigmund & freud etendusel, et kõigil baleriinidel olid jalakondid suured.

kes midagi lootis, siis igaks juhuks ütlen, et juuni kuus peahoone juurde lillekimbuga mind otsima tulla pole põhjust. võib-olla sügisel. ongi vaiksemad aktused.

hamletid. absoluutselt elamus. (absoluutne elamus?) kahju veidi, et kevadel sai nüüdisteatri loengus video pealt ära nähtud ja seega üllatusmoment ei olnud nii rabav. aga elamus absoluutselt.

"head ööd, vend"
uku uusberg, william shakespeare.
draamateater. kanuti gildi saal. 13. aprill 2008.

näib, et teatris on mind ühe asjaga võimalik väga lihtsalt ära osta - sigur rosi muusika, võimsalt ja valjusti. see rehabiliteerib kõik väiksed nüansid, mis muidu võiks ehk puudustena esile tulla. ma ei tea, kas asi oli sigur rosis või siiski uku lavastuses ka, aga see tükk mõjus mulle. ja see oli hea, et mõjus. mõjus täpselt sellisel vihmasel päeval, kus soodne pind tuli ilmselt mujaltki.

muidugi oli siin tugev annus koolitöö eksperimenteerimist. eksperimenteerimisjulguse tähenduses. ja nii peabki! kontseptsioonis iseenesest midagi uut ju polegi, shakespeare'i(ga) on ikka nii ja teistpidi mängitud. pigem tuli mõju misanstseenist. ja muidugi näitlejamängust. lavastaja poolt oma n-ö vanema kursuse kolleegide peale panustamine õigustas end täiesti. pluss kristo viiding (tohutu potentsiaaliga tüüp!) ja ivo uukkivi. ning episoodiliselt kaks lahedat türklast. kokku väga mõjuv ansambel.

veiko kriitikaga ei tahaks eriti nõustuda (v.a see, et koor on tõesti super!). aga eks tema on nende eksperimenteerimisi ise neli aastat kaasa teinud ja näebki asju teise nurga alt. vahepeal mõtlesin, et pakuks selle "stiilituse" asemele "eklektika", aga see pole ka see. vahest ongi parem mitte püüda seda defineerida.

vaheajal rääkis marko huvitava loo sellest, kuidas teismeline uku käis kord väitlejate (kuri)kuulsal rattamatkal ja jooksis puldist metsa.

ma loodan, et uku ei muutu kunagi n-ö konventsionaalseks lavastajaks, nagu see nii paljude kunagiste katsetajate ja oma tee otsijatega juhtunud on.

kui vähegi aega saan, siis loen mõned shakespeare'i tekstid üle ja läbi ning lähen vaatan veel.

ajalehe andmed on nüüd isiklikult üle kontrollitud.


aprill 2006


aprill 2008

"Si je suis moi parce que je suis moi, et si tu es toi parce que tu es toi, je suis moi et tu es toi. Si, en revanche, je suis moi parce que tu es toi, et si tu es toi parce que je suis moi, alors je ne suis pas moi et tu n'es pas toi."

Art
Yasmina Reza

kunst. mulle väga meeldis.

see nädalavahetus on pehmelt öeldes töine. järgmine tuleb ehk kultuursem, kultuurilisem, kultuuritum...

puhtalt uudishimust - kes see on, kes loeb mu blogi cambridge'is? :)

nostalgiahetk







pühendusega beritile, pillele, triinule ja marjule. :)
meil õnneks on ka juba kevad. eesti kevade võlu ongi tema aegluses, pikkuses.

väike kevadine muiatus kangilaski loengust (ajaloolastele kindlasti tuttav ;) ). "linnurämps laulab seal põõsas."

hommikune idüll. ärkad selle peale, et kusagil all korrusel lärmab uunoraadio. ja kõrvaltoa plikad paugutavad vannitoa uksega. tühja sellest. päike paistab aknast sisse ja higipiisk valgub laubalt padjale. silmad on valusad ja lihased kipitavad (alla kaheksa tunni und on vähe). ajad end püsti. neetud, kas tõesti peab raadio mängima panema, et tuhm tümps vaikselt ärkavat aju närvi ei ajaks! ajad end püsti, paned pliidile pudru jaoks vee-piima segu sooja ja kannu värske teevee keema ning loivad vannituppa. parem, kui hommikuti peegleid ei oleks. jess, tümps jääb vait, alumised naabrid vist läksid loengusse. saab rahulikult vaadata, kuidas puder klaaspotis muliseb, roheline tee kruusis šampanja karva tõmbub ja leek rohelises poolpõlenud küünlas hüpleb. mõtlema ei pea. parim linnavaikus, mis saada on.

tartus oli ükspäev talv

võib öelda, et kevad on käes. käisin pargipingil õppimas. pool aega muidugi kulus inimeste jõllitamisele ja päiksevannidele. homme kontrolltöö.

vanemuise elektroonilisel reklaamtahvlil oli täna huvitav teadaanne: "etendus "kaunid kehad", peaosas paavo nõgene". peaks vist vaatama minema ;)