tegin tööd ja hakkas üks luulerida kummitama. ja siis teine. pidin nad siis (jälle) üles otsima.

Tuleb ette vaevalisi tunde,
mil on kõik. Ja lauluridagi.
Tuleb ette taevalisi tunde,
mil ei ole mitte midagi.

Enda teha kõik. Ja mitte miski.
Maailm mängib keelte pilliga.
Olla elus - siin on õudset riski;
verd ja higi, puid ja lilli ka.

Mitte keegi minu eest ei maga,
pole ärkvel ega valule.
Mälu põhjas, meelemetsa taga
tahab Tõde tõusta jalule.

J. Viiding