"head ööd, vend"
uku uusberg, william shakespeare.
draamateater. kanuti gildi saal. 13. aprill 2008.

näib, et teatris on mind ühe asjaga võimalik väga lihtsalt ära osta - sigur rosi muusika, võimsalt ja valjusti. see rehabiliteerib kõik väiksed nüansid, mis muidu võiks ehk puudustena esile tulla. ma ei tea, kas asi oli sigur rosis või siiski uku lavastuses ka, aga see tükk mõjus mulle. ja see oli hea, et mõjus. mõjus täpselt sellisel vihmasel päeval, kus soodne pind tuli ilmselt mujaltki.

muidugi oli siin tugev annus koolitöö eksperimenteerimist. eksperimenteerimisjulguse tähenduses. ja nii peabki! kontseptsioonis iseenesest midagi uut ju polegi, shakespeare'i(ga) on ikka nii ja teistpidi mängitud. pigem tuli mõju misanstseenist. ja muidugi näitlejamängust. lavastaja poolt oma n-ö vanema kursuse kolleegide peale panustamine õigustas end täiesti. pluss kristo viiding (tohutu potentsiaaliga tüüp!) ja ivo uukkivi. ning episoodiliselt kaks lahedat türklast. kokku väga mõjuv ansambel.

veiko kriitikaga ei tahaks eriti nõustuda (v.a see, et koor on tõesti super!). aga eks tema on nende eksperimenteerimisi ise neli aastat kaasa teinud ja näebki asju teise nurga alt. vahepeal mõtlesin, et pakuks selle "stiilituse" asemele "eklektika", aga see pole ka see. vahest ongi parem mitte püüda seda defineerida.

vaheajal rääkis marko huvitava loo sellest, kuidas teismeline uku käis kord väitlejate (kuri)kuulsal rattamatkal ja jooksis puldist metsa.

ma loodan, et uku ei muutu kunagi n-ö konventsionaalseks lavastajaks, nagu see nii paljude kunagiste katsetajate ja oma tee otsijatega juhtunud on.

kui vähegi aega saan, siis loen mõned shakespeare'i tekstid üle ja läbi ning lähen vaatan veel.