kalendritalve viimane päev. sai pisut koduümbruses kolatud. õunaaias, viive taga metsas, jõe ääres, paekarjääri vanades aukudes, söötis põldudel, lagund kiviaedadel, kadakate vahel väljadel.

käisin veelkord "klassi" vaatamas, kuressaare kunagises kinos "oktoober", millest juba ammu-ammu on saanud kummaline kaks-in-üks asutus kino-ööklubi (või prioriteetide järgi vaadatuna pigem ööklubi-kino). polnud seal aastaid käinud ja positiivse arenguna leidsin, et need "anatoomilised" toolid on sealt lõpuks ometi minema viidud ja diivanid asemele toodud.

õieti läksin filmi vaatama osaliselt selle mõttega, et vaadata, mis moodi siinne publik sellele reageerib. aga filmi alates unustasin selle ära ja läksin üles rõdu peale istuma, kus ei pea alt üles vaadates kaela kangeks küünitama. ning kuna ükski film ei lõpe mulle enne, kui lõputiitrid on viimseni ära jooksnud, siis ei näinud ma ka pärast väljudes kedagi, kelle pealt reaktsiooni vaadata. aga küllap ütleb see ise ka filmi kohta midagi.

"t***, ta ei ole värdjas, ta on inimene." ühe "klassi"-ealise kinokülastaja poolvaljusti väljendatud reaktsioon filmi-thea lause peale "mis te selle värdja siis meie garderoobi viskasite". esimese kinopäeva teine seanss, reede õhtu, tartu. oli üllatavalt palju tühje kohti. kooli- ja ülikooliealine publik. kahel korral kuulsin, kuidas inimesed saalist välja kõndisid, viimati vahetult enne tulistamisstseeni. neilt kõrval istuvatelt neidudelt tuli filmi jätkudes veelgi ausaid kommentaare. 5110 peale tuli naeruturtsatus muidugi ära. aga see ei olnud ju vale koht. tulistamise ajal ei naernud keegi. mõni niheles pingest, aga üldiselt ei olnud mul mahti tähelegi panna, mis moodi keegi kaasa elas.

kummaline oli see, et kuna film oli suuremalt jaolt üles võetud koolimajas, mis oli omal ajal ehitatud sama tüüpprojekti järgi, mis minu oma koolimajagi (ja ka ilmari enda ja ilmselt veel väga paljudegi), siis oli igal hetkel tunne, nagu oleks see kõik sama hästi võinud toimuda meie koolis. selle erinevusega, et minu selle majaga seotud mälestused pärinevad üksnes keskkooli ajast ja seal tundus siiski suhteliselt mõistlik seltskond olevat. see aeg, kust võiks ennast ja teisi filmi tegelastega samastada, jäi ühte teise koolimajja, kuhu ma põhimõtteliselt jalga ei tõsta, kui vähegi võimalik.

jah, näed ilmar, laskusingi minevikku, kooliaja valusse. vastu tahtmist. seega "klass" töötab. põhjani.

keegi on kevade tartu peale lahti lasknud.

vaatasin nugafilmi ka ära. kõige parem selle filmi juures oli plakat ja flaier.

ma ei tea, kuidas nad seda teevad, aga see mõjus. see on nagu mustkunst. kõik on justkui su silmade ees. sõnad, sammud, haarded, argsed pilgud, rahmeldused, karjed, vesi, piirded, muusika. ja ikka ei saa sa aru, kuidas see toimib. üks väike lihtsustatud seletus oleks, et kui üks õige tonaalsusega asi sigur rosiga kulmineerida, siis juba võlubki ära.

käisin stalkerit vaatamas.

ei kujuta ette, kuidas see mõjuks, kui tarkovskit poleks näinud.

üks imelik asi veel. tarkovski filmi nägin ARTE pealt, st venekeelse heli ja kollaste prantsuskeelsete subtiitritega, aga etendusel tekkis mitmes kohas tunne, et olen justtäpselt neid sõnu seal filmis juba kuulnud. aga mitte see ei olenud etenduse kõige suurem kvaliteet.

üks umbkaudne tsitaat ka. parem kibe õnn, kui trööstitu hall elu.

päeva sõnaleid: õhedahuuline
(Tammsaare; Kärbes)

läksin juuksurisse otsi lõikama ja juhtus see, mis alati - pool võeti maha.

hülged said eile lõpuks vaadatud. paar rasvast hallhüljest. rahvuspargi giidil oli päris korralik toru kaasas, millega innarahu servale piiluda sai. sissejuhatav jutt oli huvitav. aga looduses jalutamise nautimiseks oli matkaseltskond natuke liiga suur, ses mõttes oli nädalatagune üksi kolamine palju mõnusam. suvel tuleks hariaiule lesilat vaatama minna, proffidega koos muidugi. ja kusagile tuleks viigreid ka vaatama minna.

vanaisa (laudu ehk saunalava tükke välja saagides): "rubla ajal räägiti, et tuleb hoida partei joont. ma ka sii vaatsi, et ette tõmmatud joonest ei maksa ikka targem olla."

vihma sajab ja tihased käivad akna taga laulmas. hakkab vist kevad tulema. kunagi.