hülged said eile lõpuks vaadatud. paar rasvast hallhüljest. rahvuspargi giidil oli päris korralik toru kaasas, millega innarahu servale piiluda sai. sissejuhatav jutt oli huvitav. aga looduses jalutamise nautimiseks oli matkaseltskond natuke liiga suur, ses mõttes oli nädalatagune üksi kolamine palju mõnusam. suvel tuleks hariaiule lesilat vaatama minna, proffidega koos muidugi. ja kusagile tuleks viigreid ka vaatama minna.