esmaspäev, juuni 30, 2008
neljapäev, juuni 26, 2008
kolmapäev, juuni 25, 2008
Võib öelda, et jaanilaupäeva kohustuslikud elemendid olid kõik olemas - tuli (ahjus), grillitud viinerid (öösel nurgapealsest tanklast toodud ja praeahjus kuumaks aetud), ehtne Normandia siider (NOPist), märjad jalad (lausvihmas antud etendusest) ja külm (ei tahtnud kuidagi nahavahelt lahkuda). Hommikul vaatasin poole silmaga telekast võidupüha paraadi ka, kus meist paarisaja meetri kaugusel vihmas sõdurpoisid ja -tüdrukud vapralt seisid, uus digilaik seljas. Kuna buss tõi meid õhtul Vargamäelt kohe pärast etendust linna ära, siis trallitamine Aplesiniga jäi rohkem kohalike hooleks. Tallinn on jaanilaupäeva õhtul nii mõnusalt tühi. Ja tegelikult oligi seda tubast ahjusooja ja korralikku ööund väga vaja - paari päeva taguse teatrimaratoni väsimus ja öiste etenduste külm tundus ikka veel kontides olevat.
reede, juuni 20, 2008
Kool on nüüd eilse viimase pungestuse järel selleks semestriks otsas. Sügisel olen pool-tallinlane, pool-tartlane, viimases resideerun (reservatsiooniga) Karlova ääremail ;)
Täna hommikul Tartusse saabudes oli umbes samasugune tunne nagu eelmisel sügisel, kui üle kahe aasta jälle siia kolisin. Nagu ilmatuma pika aja oleks ära olnud ja samas on kõik samamoodi nagu alati. Viimased kolm nädalat on ka üsna kauge aeg olnud.
kolmapäev, juuni 18, 2008
Kõik see pask siin ilmas tasub üle elamist selliste hetkede nimel, kui võid südametäiega öelda: p*****, elu on ilus!
Ühel augustikuu hommikul, kaheksa aasta eest, istus ta tõusva päikse kuma varjus külmal betoontrepil. Pärast hommiku-/õhtusööki. Teekruus käes, põlved koos. Roheliseks võõbatud posti toel. Vastas ootamatule kõnetajale: "Parem üksi üksi kui üksi inimeste seas." Ja läks varsti magama. Ta ei teadnud siis, mida need sõnad tähendavad. Ja kaheksa aasta pärast vaatab ta nende tähenduse taas ümber.
teisipäev, juuni 17, 2008
Wargamäe Wabariigist kirjutatakse. Pille-Riin Purje Postimehes ja Andres Laasik Päevalehes. Aga kel juba on plaan tulla vaatama, siis parem ärge lugege.
laupäev, juuni 14, 2008
reede, juuni 13, 2008
neljapäev, juuni 12, 2008
kolmapäev, juuni 11, 2008
teisipäev, juuni 10, 2008
Armastust on Vargamele rohkem vaja kui tõde või õigust.
A.H. Tammsaare/E.Nüganen
WARGAMÄE WABARIIK
etendused 13. juuni - 12. juuli
Tammsaare väljamäe lõunalaval
esmaspäev, juuni 09, 2008
sõbrad, tulge vargamäele jaanikule! linnateatri kodulehe andmetel peaks selleõhtusele etendusele veel pileteid ka olema. pärast mängib apelsin ja tehakse külapidu.
kollasel tänaval pole ühtki kollast maja. üks pool-beež justkui on, aga see jääb ka tobiase tänava järgi. küll aga on valgel tänaval päris mitu valget maja. punasel tänaval pole nüüd hiljaku kontrollimas käinud.
"See on üsna haruldane talent... osata fantaasias uimata.
Sest esiteks eeldab see fantaasiat... ja teiseks uimesid."
Kuldsed sõnad.
Sest esiteks eeldab see fantaasiat... ja teiseks uimesid."
Kuldsed sõnad.
pühapäev, juuni 08, 2008
nädalavahetuse kultuuriplaan sai täidetud. näitust "iluraam - raami ilu" enam ei soovita, sest see oli täna viimast päeva lahti. küll aga soovitan madli lääne fotonäitust "kohtudes kuubaga" (okupatsioonide muuseumis, avatud 11. juunini). pärast nende paarikümne foto silmitsemist ja selgitavate kommentaaride lugemist on tunne, nagu oleks ise korraks kuubal ära käinud. justkui võimatuna tunduv maailm. aga kui aega ja olustikku natuke tagasi mõelda, nii paarkümmend aastat, ja sellele kolm vinti peale keerata, tundub täiesti reaalne.
laupäev, juuni 07, 2008
hommikul ärgates esimese asjana ja õhtul uinudes viimasena ning selle vahele jääval ajal trambib mul peas... internatsionaal! vanas tõlkes. "see on me otsustav lahing, tõe ja õiguse eest! terve ilmale priiust näeme tõusema sest..."
reede, juuni 06, 2008
aprilli kuust saati kummitab mind üks lugu. üks väga võimsalt kulmineeriv muusikalugu uku uusbergi diplomilavastusest. õieti kummitab see, et ma üht lavastuses kõlanud lugu pärast kuidagi üles leida ei suutnud. kammisin mitu korda läbi kõik oma neli sigur rosi plaati. ei leidnud. eile lennu saates näidati korraks täpselt seda lõiku etendusest. rahutus aktiveerus jälle. hommikul bussis klõpsisin uuesti kõik ipodis leiduvad sigur rosi lood läbi. kõik lood olid tuttavad, aga ükski polnud see. mõtlesin välja kolm võimalikku selgitust: a) seda lugu polegi plaadil, mäletan ainult kontserdilt (vähetõenäoline), b) lugu on ikkagi neljandal plaadil, mida mul ipodis pole, c) ma lihtsalt ei tunne õiget lugu ära. buss jõudis kohale ja "juurdlus" jäi pooleli. õhtul tagasi sõites jätsin muusikamasina kotti. jõllitasin niisama aknast mööduvaid viljapõlde, pea päiksest huugamas, põlenud nahk tulitamas ja nina kipitamas. ja korraga taipasin: jaga jazzist! see lugu oli jaga jazzist plaadilt "what we must"! ainus asi, milles ma polnud kahelnud: et see on sigur rosi lugu. ja polnud. see rütm, mis mind kummitas, tuli hoopis teiselt bändilt, hoopis teiselt plaadilt. "swedenborgske rom". esmapilgul seostamatud esitajad. aga kui mõningaid jaga jazzist staatilisema meloodiaga loojuppe sigur rosiga võrdlema hakata, siis tõepoolest - mingi ühine põhjamaine kargus on nende mõlema soundis. ja hea tehnikaga oi-oi kui võimsalt mõjuvad mõlemad. proovige järgi!