aprilli kuust saati kummitab mind üks lugu. üks väga võimsalt kulmineeriv muusikalugu uku uusbergi diplomilavastusest. õieti kummitab see, et ma üht lavastuses kõlanud lugu pärast kuidagi üles leida ei suutnud. kammisin mitu korda läbi kõik oma neli sigur rosi plaati. ei leidnud. eile lennu saates näidati korraks täpselt seda lõiku etendusest. rahutus aktiveerus jälle. hommikul bussis klõpsisin uuesti kõik ipodis leiduvad sigur rosi lood läbi. kõik lood olid tuttavad, aga ükski polnud see. mõtlesin välja kolm võimalikku selgitust: a) seda lugu polegi plaadil, mäletan ainult kontserdilt (vähetõenäoline), b) lugu on ikkagi neljandal plaadil, mida mul ipodis pole, c) ma lihtsalt ei tunne õiget lugu ära. buss jõudis kohale ja "juurdlus" jäi pooleli. õhtul tagasi sõites jätsin muusikamasina kotti. jõllitasin niisama aknast mööduvaid viljapõlde, pea päiksest huugamas, põlenud nahk tulitamas ja nina kipitamas. ja korraga taipasin: jaga jazzist! see lugu oli jaga jazzist plaadilt "what we must"! ainus asi, milles ma polnud kahelnud: et see on sigur rosi lugu. ja polnud. see rütm, mis mind kummitas, tuli hoopis teiselt bändilt, hoopis teiselt plaadilt. "swedenborgske rom". esmapilgul seostamatud esitajad. aga kui mõningaid jaga jazzist staatilisema meloodiaga loojuppe sigur rosiga võrdlema hakata, siis tõepoolest - mingi ühine põhjamaine kargus on nende mõlema soundis. ja hea tehnikaga oi-oi kui võimsalt mõjuvad mõlemad. proovige järgi!