pildiseeria nõmmeliivatee, mesilase, pankrannaäärsete heinakõrte ja õiekestega.

sajab nagu luksemburgis. hetkegi vahet pidamata. suvitame!

mait, sina?

eile vaatasin ära syrrealistide viimase etenduse. oli viimase etenduse hõnguline küll, näitlejad olid eriti hoos ja lustlikud ja tegid sürrrrealistlikke nalju, mida kivirähki tekstis pole. :) vahepeal kippus veits igavus ka peale tulema, kuna olin teksti varem lugenud. samas oli tore tõdeda, et kui teksti lugedes on äravahetamatult ilmselge, et tegemist on kivirähkiga (kogu aeg kujutad ette, kuidas ta ise seda teksti räägiks), siis lavastuses see nii kindlalt ei domineeri. ses suhtes on toompere jn mõistnud teksti lavastada selliseks, et see hakkab elama oma elu. ja see on ühe lavastuse juures minu silmis suur pluss. pluss - tore on näha, et mitte ainult no teatri näitlejad pole füüsiliselt heas vormis ;)

käisin eile ubu vaatamas. hirmasti kogu aeg mõtlesin, et huvitav, kuidas mäks seda rolli mängis. ei, mitte sellepärast, et chalice kuidagi kehv oleks. üllatavalt hea isegi.

kogu asi oli ettearvatavalt ojasoo-semperi mustriline. aga see muster töötab veel. võimalik, et tänu sellele mustrile asi töötabki. seda ma ei tea. kohati tekkis mõte, et see muster justkui hakkab sisu varjutama. aga eks see vist ole vaatajas kinni, mis sisu ta asjas näeb või ei näe. näitlejatele, muusikutele, tehnikutele, ideoloogidele igatahes aplaus.

ilm mängis kaasa nagu tellitult. kohale jõudes sai veel õhtupäikest nautida enne etenduse algust. ühest angaarist teise liikumisel ja vaheajal sadas korralikult. vene sõjaretkelt angaari sisse marssijad tulid ka väljast vihma käest. lõppedes oli sadu läbi. loojuv päike mängis mustade pilvede ja leekivate taevaservadega oma võimumängu. jupike vikerkaart valvas ka lahkuvates autodes lennuvälja betoonil kodu poole kihutava rahva üle.

pärast tiirutasime veel vanas raudteejaamas ja vanalinnas, otsisime kohta, kus kakaotassi taga istuda ja seedida. aga ameerika autode ja õlleste turistide vahelt sellist ei leidnudki.

läksime soome. aga esialgu sattusime hoopis rootsi. soomerootsi.


järveromantika vene piiri lähedal


vihm


valged rüüd ja sõbrad

sõbrad luksemburgis - pange tähele! täitsa võimalik, et varsti tuleb klassi film faiancerie tänava kinno! see oleks juba teine eesti film sel aastal. ja vist üldse.

käisin eile savika kabineti ukse taga kummikutega patseerimas. tegelikult otsisime linnaplaneerimise ameti üht tegelast, kelle kabinet pidi asuma neljandal korrusel. ja kuna päev otsa kallas korralikku vihma, olin oma lillelistes kummikutes. läksime siis liftiga üles neljandale korrusele. aga selle numbriga kabinetti,mis meil vaja, sealt ei leidnud. olid linnapead ja abilinnapead ja nende sekretärid. tuleb välja, et linnavalitsuse majas on korralik segregatsioon - mingi reaametnik mutrike niisama linnaisade kabinettide koridoridesse ei pääse. selleks tuleb minna alla esimesele korrusele, turvaväravatest läbi ja siis uuesti üles. ja ametnike poolele muidugi lifti ei vii! linnakodanik ronigu aga trepist.