käisin eile ubu vaatamas. hirmasti kogu aeg mõtlesin, et huvitav, kuidas mäks seda rolli mängis. ei, mitte sellepärast, et chalice kuidagi kehv oleks. üllatavalt hea isegi.

kogu asi oli ettearvatavalt ojasoo-semperi mustriline. aga see muster töötab veel. võimalik, et tänu sellele mustrile asi töötabki. seda ma ei tea. kohati tekkis mõte, et see muster justkui hakkab sisu varjutama. aga eks see vist ole vaatajas kinni, mis sisu ta asjas näeb või ei näe. näitlejatele, muusikutele, tehnikutele, ideoloogidele igatahes aplaus.

ilm mängis kaasa nagu tellitult. kohale jõudes sai veel õhtupäikest nautida enne etenduse algust. ühest angaarist teise liikumisel ja vaheajal sadas korralikult. vene sõjaretkelt angaari sisse marssijad tulid ka väljast vihma käest. lõppedes oli sadu läbi. loojuv päike mängis mustade pilvede ja leekivate taevaservadega oma võimumängu. jupike vikerkaart valvas ka lahkuvates autodes lennuvälja betoonil kodu poole kihutava rahva üle.

pärast tiirutasime veel vanas raudteejaamas ja vanalinnas, otsisime kohta, kus kakaotassi taga istuda ja seedida. aga ameerika autode ja õlleste turistide vahelt sellist ei leidnudki.