aga nüüd lafkasse! räägitakse, et üle ei-tea-mitme-aasta pidavat meiekülas jälle kauplusauto käima hakkama. õieti on need tänapäeval küll bussid. reedul tuli nostalgiahoog peale ja lähme siis nüüd vaatama, kas ja mis seal pakutakse. tuleb lilleline siidirätik ja kalossidega vildid välja otsida (tegelikult on väljas sula) ning vaatma minna. kohtumiseni kolmapäeviti poolüks ulje* bussipeatuses (või vähemasti reet arvas nii).

* ulje on siiski naaberküla, aga just natukemaad üle jõe.

tänase päeva sõna - sisepõlengumuusika.

täna pidime minema vilsandile hülgeid vaatama, aga hirmus kahjuks jäi peakorraldajal laps haigeks ja vaatlusreis lükkus edasi määramata tulevikku. :((((
ilm oleks olnud ideaalne.

tuleb mõningase piinlikkusega tunnistada, et käisin üleeile esimest korda kuressaare linnateatris. õigupoolest olen selles majas kaks korda varem ka käinud - kooriga laulmas, kui olid vaid betoonseinad ja sügavikku haigutava auguga lavajupp, ning hamleti-filmi tegemise aegu tagaruumides, kui miskipärast asus kostüümiladu paar päeva seal ühes garderoobis. aga töövalmis teatrisaalis ja eesti seltsi aegse sisekujunuduse ilmel taastatud fuajeesaalides polnud varem käinud. nüüd on siis see linnuke ka kirjas.

ah jaa. tükk oli kits viiuli ja õngega.

talv näitab oma kenamat palet. isegi saaremaal.


köögiaknavaade


memmed-taadid


puutumata rada


eileommiku

sai pisut ringi kolatud ja natuke teatris käidud. suplilinnaporiste saabastega käisime "tühiranda" vaatamas. oli hea, et ma filmi alles pärast nägin. teatrilavastus tekitas mõngingaid küsimusi (see oli komplimendina mõeldud), aga ka küsitavusi vormiliste taotluste põhjendatuse osas, mis kippusid komplimentaarset osa varjutama. sellest hoolimata soovitan vaadata.

draamateatri link kersti kreismanniga jättis südamliku ja avali mulje nii õhtu peategelase enda kui just peamiselt hallilokipäistest austajannadest koosneva publiku poolt.

aga tõeline pärl oli jim ashilevi "portselanisuitsu" esimene lugemine. kohati tundus tekst ehk liigagi kirjutatud ja tegevus ehk kammerlikule filmile sobilikum, kuid nõustun täiesti Maria kiitusega tüki dünaamika kohta. kahtlemata on see ashilevi kirjutistest, mida seni lugenud (ja tahaks öelda näinud, aga kahjuks jäi nagu poisid..." nägemata) olen, kõige parem.

p.s. kõik mu hinnangud on lihtsalt suvalise teatrikülastaja mulje. kuna ma neid argumenteerida ei oska, siis ei tasu neid ka tõsiselt võtta.

idüll jätkus vahepeal veelgi kõrgema veetasemega ning ilma elektri ja veeta (seda siiski kõigest 24h). tekkis imelik tunne nagu merel - kõik on ümberringi vett täis, aga vett ei ole. õnneks olime tõsisemast tormihoiatusest teadlikud ja varusime viimasel hetkel 100-liitrise piimanõu värsket vett täis ning vahepeal sai seda siis vanaema kaevust uuesti täitmas käidud. oli veel haruldane õhtu - millal enne siin majas sellist asja juhtunud on, et kella kümneks õhtul on terve pere juba magama läinud! aga nagu käesoleva sissekande lugemisest järeldada võib, tuli elektrivool siiski tagasi. hetkel on pealelõunane suhteline tuulerahu ja selle viltuse puu järgi köögi akna all vastaskaldal on veetase jões pisut langenud. uute vihmade ootuses.

talv harilaiul, 2007 aasta jaanuari esimese pühapäeva moodi.

jõgi aina täitub ja täitub, iga päevaga, silmnähtavalt. kui nii edasi läheb, siis ronib ta meile juba õige varsti otse akna alla ja vesi voolab õuesilla pealt läbi. peaks lumikellukesi otsima minema.

sain end nüüd varalises mõttes viimaks luksist eestisse kolitud. keegi lubas, et algab uus elu. seni on kõik lihtsalt väääääääga sopane. brrrr... aga ühest kohast teise kolimise stressist teatud osa vähemasti on nüüd kaelast ära. nüüd jääb üle lund ja imesid oodata. see vist teebki sama välja. kodus on raske aga hea.