sai pisut ringi kolatud ja natuke teatris käidud. suplilinnaporiste saabastega käisime "tühiranda" vaatamas. oli hea, et ma filmi alles pärast nägin. teatrilavastus tekitas mõngingaid küsimusi (see oli komplimendina mõeldud), aga ka küsitavusi vormiliste taotluste põhjendatuse osas, mis kippusid komplimentaarset osa varjutama. sellest hoolimata soovitan vaadata.

draamateatri link kersti kreismanniga jättis südamliku ja avali mulje nii õhtu peategelase enda kui just peamiselt hallilokipäistest austajannadest koosneva publiku poolt.

aga tõeline pärl oli jim ashilevi "portselanisuitsu" esimene lugemine. kohati tundus tekst ehk liigagi kirjutatud ja tegevus ehk kammerlikule filmile sobilikum, kuid nõustun täiesti Maria kiitusega tüki dünaamika kohta. kahtlemata on see ashilevi kirjutistest, mida seni lugenud (ja tahaks öelda näinud, aga kahjuks jäi nagu poisid..." nägemata) olen, kõige parem.

p.s. kõik mu hinnangud on lihtsalt suvalise teatrikülastaja mulje. kuna ma neid argumenteerida ei oska, siis ei tasu neid ka tõsiselt võtta.