minu destruktiivne mõju tehnikale jätkub. eile ajasin läppari klaviatuuri peale vett. täna kallasin printeri peale teetassi ümber. pöördumatuid kahjustusi ei paista seni kummalgi olevat (kuigi printeriga on asi kahtlane, aga ta on kogu aeg üks kahtlane vidin olnud). see likviidne kraam tuleks edaspidi köögis hoida. või siis vähemasti toa teises otsas.

luuserdamisrezhiim jätkub. homne keskkonnaõiguse eksamitegemine lükkub jaanuarisse. või selle lõplikud tagajärjed selguvad siiski homme hommikul väikeses (loodetavasti meeldivas :P) vestluses teaduskonna võtmeisikutega - sekretäridega. aga detsembrikuu agenda näeb ette veel õige mitu verstaposti, kus tuleb kindlasti tulemus kirja saada ja no postpone allowed. seda nii eksamite-arvestuste kui mõnel muul rindel. parem ei hakka rääkima, kuidas tglt tahaks metsa ja mere äärde, mägedesse ja suusatama, teatrisse ja PÖFFile, kontserdile, kilulinna, adrakusse, öisele toomele, sõpradega olesklema, ilukirjandust lugema, mittemasendavat jõulu, tarbimismaniakaalsest ühiskonnast ära jne-jne-jne. ühesõnaga: puhata-ja-mängida. ja eelkõige kõiki neid koolikohustusi kaelast ära. et ärkad hommikul üles ja avastad, et kõik eksamid on tehtud, baktöö valmis ja kaitstud ning lõpuarvestus tehtud. lõpuaktus võiks ka läbi olla. teatavasse magistrisse vastuvõetud ja rahad selleks koos. aga no hommik ei ole just päeva parim aeg ja sellest midagi positiivset avastada - lootusetu. seega jätkame öölooma elu ja mõtleme progressiivseid mõtteid.

appiii! perekondlik militaarne karma jälitab.

eilses ilmas seda põletavat tuisku oma näol tundes tekkis mõte, et huvitav, mis seos on sõnadel inferno ja infer (mitte kas, vaid mis), kumb kummast tuleneb?

pühendusega kõigile juriidilise argumentatsiooni jüngritele ;)

järgnevas steitmentis puudub absoluutselt igasugune originaalsus (autoriõiguse esmane kriteerium btw)(nagu ilmselt ka enamuses mu sissekannetes): olen sunnitud tsiteerima klassikuid: life is a bitch. but so am I.

konstateering: väärteomenetlus ei ole üldse minu ala. nagu ka tööõigus, perekonnaõigus, lepinguõigus, pärimisõigus, asjaõigus jne. mis üldse alles jääb!? oojaa - jääb. see, mille olemasolus aegade algusest peale vaieldud on. see, mis ei pääse hegemonide realpolitik'ist. see, mis on täis häguseid ideaalnorme, mida kusagil koodeksis kirjas pole (tsivilistide õudusunenägu). see, mis on dünaamiline ja staatiline ühtaegu. see, millega ratsa rikkaks ei saa (tsivilistide õudusunenägu vol 2). see, mis on huvitav. mis aga ei tähenda, et ma selles oluliselt pädevam oleksin. jaa, taipasite õigesti - käes on ülikoolilõpetaja professinaalne (kretinismi) kriis.

tahaks öelda midagi mõttetut. aga ei. jääb ära. või nh, siiski (vt tagasi rea algusse)

hehh. ei midagi tglt...

seltsis oli filmiõhtu. mõningate geniaalsete mõtete ja kaadrisekventsidega. kogu lugu. homme tlna. rongiga. ja mingi pr m igatsus on (berk oma pr k sürride lugudega fantaasia saates ei mõju ka just vastumeetmena sellele; "seal kus lõpeb klassika, algab lihtsalt muusika"; orkestraalne disko). ius cogens oli see sõna, mis ükspäev meelde ei tulnud. jobu.

hakkan varsti kahtlema, kas ma pole mitte nähtamatu. juba teist korda viimase paari nädala jooksul juhtus nii, et ühe teatud toidupoe (mida ma soodsa asukoha tõttu sageli külastan) ustest välja või sisse minna üritades ei läinud need lihtsalt lahti. ning ometi olin just oma ees näinud kedagi neist läbi minevat. paratamatult tekib küsimus, mispärast need valgusele reageerivad uksed mind "ei näinud". vandenõuteooriad ei ole in.

vanade (või siis mitte nii vanade) õndsate aegade tarkus taastõestab end: meid ohustavad kaks peamist asja: ülemaailmne kapitalism ja neli täiesti ootamatult saabuvat aastaaega. siia võiks lisada veel kõrgharidusreformi, aga tänase ilma puhul ei lisa.

paar päeva tagasi oli msn-s mu nimeks "militaarne pühapäev". ei, ma ei ole loobunund oma patsifistlikust vähemuse rollist oma perekonnas, militaristi minust siiski ei saa. mis ei takista teisi asjaga tegelejaid fännimast. seekord käisin lihtsalt kuperjanovis aega teenival vennal külas, koos KL tegevteenistuses töötava õega. tundub, et mika [mika] on seal päris hea järje peal: elab ainsas eurostatud kasarmus, saab topeltportsu süüa (lihtsalt selle eest, et viskas kasvu üle 1.90), rühmaülem ja -vanem pidid karmid, aga pullid vennad olema, niiet trilli saavad kõvasti, senised eksamid kõik hästi ära teinud (mis sa vanalt kaitseliitlaselt ikka tahad), orbiidile pole sattund ... veel (st kui ei jõua piisavalt kiiresti ära söödud, siis lähed sööklast kasarmusse tagasi marssiva rühma ümber orbiidile tiirlema), kartsa pole ka pandud (ühed vennad olid kohe esimesel päeval nädalaks kartserisse saadetud, tulid täis peaga sõjaväkke), käib metsas mudas müttamas ja saab seal ka topeltportsu pajukit. ning jõuluks lubati koju ka lasta. ühesõnaga - normaalne ;)

teldersi jutt tuleb homme, kui esimese drafti suulise harjutamise teine voor peetud. kui viitsin.

hehh, millegipärast võitsin just praegu vabapääsme ühele kilulinna klubiüritusele :P it'd better be jus' fine!

soulfuel'i poisid mängivad täna eriti head stuffi (koop just kõlab), selline jazzy ja latino sugemetega dnb. lihtsalt istu ja naudi. apart from that - tegeleme mingite tontide diskretsiooni kuritarvituste kirumise ja õõnestamisega.

mingi nõme tõbi on jälle nahavahel, vererõhk teeb ka mingeid trikke. miks see just siis tuleb, kui on vaja tegus, ettevõtlik ja asjalik olla. siis surutakse füüsis mutta, viimnegi jõuvaru organismis mobiliseeritakse pisiku vastu rindele ja hing jäetakse kuhugi kügelema. ning kogu su to do list - laisse tomber. ja mis veel nõmedam - magada ka ei saa. nagunii ei saa.

sahtlisse

istusin pool päeva ohvissis ja administreerisin teldersit. ei ole just kõige lemmikum tegevus see paberimajandamine. igatahes on regimiskinnitused saadud, lennukipiletid broneeritud, lageda taeva alla me hollandis ka ei jää. ning pooleli tegemisel veel üks nelja penalti pointi vältimise aktsioon - vaja leida eestist inimene memosid hindama, kes oleks kvalifitseeritud spets rahvusvahelises õiguses ning soovitavalt tiimi teaduskonnaga ehk siis TÜ õigustaduskonnaga mitte seotud. loomulikult on meil selliseid siin hordide kaupa eksole :P niiet konkurss on avatud, meeletuks rebimiseks läheb ;)
läbi udumärgade tänavate kodu poole kõmpides hakkas ninna elektrikeevitust meenutav lõhn (mis ilmselt pärines siiski mõnest puumajarajooni korstnast) ning meenutas ühe telderdaja agarat lubadust viikendil oma memo osa valmis keevitada. soovitan nii mõnelgi seda juttu tõsiselt võtta.

täna õhtul on jälle mingi viisakate inimeste üritus. tuleb maskid välja otsida ning püüda ennast n-ö sotsiaalselt ülal pidada. konformeerumisvõimete test. või siis lihtsalt naudime asja. ning loodetavasti klõpsime portreid ilusatest inimestest.

pühapäeval lähme seiklema militaarmaailma. kuperjanovis on külastuspäev. kuna mina asun geograafiliselt kõige lähemal, siis delegeeriti perekonna poolt mind sinna vennaraasule külla minema (pereliikmete rohkearvulisust arvestades päris tugev mandaat ;) ). külakostiks tellitud pinksireket ja pallid said ostetud, umbmäärane ettekujutus, kuhu peaks minema, on ka tekitatud. rindele!

juristide igipõline paradoks. kui midagi muud enam üle ei jää, siis heida pilk seaduseraamatusse. labane, kuid tõsi. taaskord katseliselt tõestatud.

tuulekaerajahupea. ikka on ju tore poes kassa ees avastada, et pangakaart jäi pükste tasku. nende pükste, mis vedelevad kodus tooli peal.

rõõmus üliõpilane ("lapselaps") olen mina alati,
kui ma rändan mööda ilma,
pole muret iialgi

sry, aga ma tunnen sind liiga hästi selleks, et sind usaldada. ja iseennast tunnen liiga hästi selleks, et ennast usaldada... sise-antagonism...

hmm, tln express mängib praegu ühte stingi sämplile ehitatud hausi lugu. ühte teist lugu dnb võtmes polevat torkija-mees lubanud ametlikult välja lasta (mis ei tähenda, et seda kuulda ei saaks ;) ). tüübi muusikamaitsest ilmselt ei maksa siin mingeid järeldusi teha. rahadest ehk küll.

polaarkaru võiks omale ikka kommentaare ka lubada. hea, et meil ikka üks keeleinimene on, kes juriste imeloomi pisutki mõistab ;) mis normitehnika eeskirja puutub, siis praegunegi variant käib absoluutsele enamusele õigusaktide koostajatele totaalselt üle mõistuse. nt käib üle igasuguste (ametniku)võimete mõista peatükki "seletuskiri", kus on punkt-punkti haaval must-valgel trükitähtedega kirjas, millised osad selles sisalduma peavad. normide sõnastuse libedale teele ei hakka üldse minema konte murdma. igatahes prof m normitehnika loengud on lõbusad.

kapitalism kapitalismis. võtad laenu, et saaks ära maksta laenu intressid. peaasi, et raha liigub. eks, isa! ;)

ema soovis mulle enne kontserti sügavat elamust. täide läks see soov. ralph vaughn williamsi teosed olid tõeliselt meeliülendavad. ja filharmoonia kammerkoor näitas üles tõelist meisterlikkust, kus forted koos ERSOga kõlasid nagu sajahäälelise koori forted. kuid mis veelgi tasetnäitavam: ka pianod olid täis selle sama suurusjärgu koosseisu pinget. orkester suutis ka asjad suuremate kaladeta ära mängida. Fauré requiemis oli viiulitele küll suurimaks katsumuseks rambivalguse uinutavas soojuses ning tshellode ja altide mahedas toonis mitte tegevusetuks muutuda ja magama jääda, mis enamusel ka suht hästi õnnestus. piinlikke momente oli ka, publiku poolelt, kui nad järjekindlalt valedes kohtades plaksutasid ja mitte ühe korra. vaata siis dirigendi ja solisti piinlikku muiet ja peanoogutusi. samas positiivne on asja juures see, et ilmselt oli sinna tulnud n-ö laiapõhjaline publik. ja see oli seda väärt, küll ja veel.

kolm tilka verd jäi alles. seekord. hing ka. kliinikumile sobib vaid kõrgeim kvaliteet, selliste rasvase liha õgijate oma. või siis lihtsalt tervislikumate eluviiside harrastajate oma, lihasöömise mittearmastamine sinna alla ilmselt ei kuulu.

see-eest on võimalus kogu allesjäänud hing täna kõrgematele muusadele allutada - Fauré Requiem Filharmoonia Kammerkoori, ERSO, Paul Hillier'i vahendusel. hingedepäeva laupäeva hingamisõhtu.

tundub, et mõnele meist on saabunud emotsionaalne pankrot. või siis sotsiaalne. ei, jutt ei ole siinkirjutajast. kuigi mõne sisendkäibemaksu võrra midagi säästa ei teeks ka paha.