lõpuaktused ja jaanipäeva möll. sama vana jama - jaanipäeva ajal tabab saaremaad mandri-vellode massiline invasioon (kristeli tabav väljendus). ja mida siis kohalikud peavad tegema? õppima linnavahel sõitma nagu tallinnas? jaaniõhtuks end koduukse taha varjama?

ma hoopis magasin hilispärastlõunase pika une. ja läksin siis vanu maasikakohti üle vaatama. selge taeva ja vihmavärske õhu käes oli mõnus. ainult sääsed kippusid kiusama ning eemalt kostis naabrite läbumöllu kilkeid. maasikad maitsesid imehead. sela jõe taga metsatukas liini all olid juba valmis. seal on rohkem päikest, kui metsa sees. lõpuks tõin lirtsuvates tennistes sammudes ühe kõrre täie väikseid maasikaid koju ka.

pühapäeval/jaanipäeval käisime väiksel harilaiu retkel. sai igasugu linde ja lilli ja loomi kohatud. leidsime igasugust haakrikku. osad käisid tornis ka. järves sai isegi ujumas käidud.

seekord oli selline huvitav reis, et kõik kaasa võetud kirjandus (kaks kultuuriajakirja, üks ökoraamat ja üks stsenaarium) sai läbi loetud. ehk nagu tagasi tulles lennujaama koridori reklaamtahvlilt sama sihtpunkti kohta reklaami leidsin - puhata ja mängida. mängida sai palju. puhata ka, kui ei pidanud just vihase päikse eest põgenemisega tegelema. aju siiski osa aega jahvatas kõike seda jama, mis tagasi tulles ees ootab, söötis seda unenägudesse ka. nüüd lihtsalt tuleb asjad joonde seada ja siis ehk saab koduselt puhata ja mängida ka.

kusagil vaikses tagatoaportaalis räägitakse saarema püsiühendusega seoses ääri-veeri ka loodusest. väga tore, et sellisest teemast vähemalt räägitaksegi. kuigi olen enam kui kindel, et "linnuprobleemile leitakse lahendus" ja selle taha sillaehitus küll ei jää. euroopa kohtuga "hirmutamine" on veel eriti totter.

süvasadam suruti läbi tugevalt kahtlase väärtusega keskkonnamõjuhindamise ja ülimalt vaieldavate lubade abil. pühalike lubadustega, et tegemist on ainult reisisadamaga ja kaubasadamat sellest kunagi ei saa. vinge reisisadam tõesti! ainus "valge laeva firma" läks kohe pankrotti. on ainult aja küsimus, millal sinna kaubalaevade kai ehitus läbi surutakse. aga see juba käib paketis püsiühendusega. sest kuhu need kaubad sealt siis edasi lähevad? mustjala valla vahele rahvapidusse?

loomulikult on siin kõiges peamine argument saarlaste kasu. kas keegi kusagil küsib ka, KAS saarlased ja muhulased seda "kasu" üldse tahavad? selge see, et ei küsita. seega tuleb ise oma hääl kuuldavaks teha. teen ettepaneku hakata püsiühenduse vastu allkirju koguma.

nagu näha on suvi täie hooga sisse murdnud ja nullinud aju viimsegi mõtlemisvõime. suvi ja sess. õigupoolest on seekordne sess võrreldes vanade bakaaegsetega õige tagasihoidlik. aga see kliima ei ole sessi-tervislik. ja keegi imelik on mulle planeerinud nädalase horvaatia-reisi keset sessi. muidugi, algse plaani järgi mai kuus oleks seal palju mõnusam olnud (vähem palav, vähem turiste) ja eksamite viitsimatuse mured ka alles mägede taga. aga üllatus-üllatus - ajalugu kordab end - estnian airi ei saa usaldada.

positiivne külg on see, et asendustegevusi otsides saavad tehtud nii mõnedki tüütute kohustuste hulka kuuluvad asjad (asjaamuslikku laadi nt). paradoks seisneb aga selles, et järjest enam tundub mulle, et mu magistritöö teema ja hetkel kirjutatava essee teema rahvusvaheliseõiguslikus dimensioonis on kõik asjad justkui paigas. ehk lihtkeeli öeldes - pole migit probleemi, millest kirjutada. aga mis teadlane see on, kes probleemi ei näe!

arusaadavalt on ka see sissekanne asendustegevus.

kuidas me sauna taga mesimummi taga ajasime





(soovitan neid pilte vaadata suurelt)

kevadiste õite aegu...


liblikas all paremas nurgas


vihm või kaste?

maasikad ja karussell - suvi nagu muiste

brüsseli ilu/"ilu"

täna on õige bond. sellest ajast, kui bond oli veel intelligentne (mitte mõni tuim musklimees), film oli veel ehe krimifantaasia (mitte suvalise märuli tuim vend) ning trikke tehti veel kaskadööride ja filmilike vahenditega (mitte selline multikas, nagu tänapäeva arvutifilmid).