neljapäev, aprill 26, 2007

kõige paradoksaalsem kõige selle mäsu juures on see väike tõik, et enamik tlna politseinikest on ju ... venelased.
niiet asjo*ale tõmmati siis kott pähe. valge kott. kollase neooniga tõmmati kokku.

kolmapäev, aprill 25, 2007

vana tarkus uues tõestuses. kui sul on raamaturiiulite asemel "ajutised" raamatukastid ja vaja leida sealt üks konkreetne raamat, siis alusta juba targu kõige viimasest kastist, sest seal see on. siit loo moraal(id): 1. peaaegu kõik ajutised asjad on kõige püsivamad. 2. murp*y toimib peaaegu alati.
miskipärast on mul alati väga piinlik, kui eesti teatri lavalt kostab prantsuse keel.

teisipäev, aprill 24, 2007

uued kummikud teenisid eile end auga välja. vihmaste ilmade tänavate reaalsus on aga see, et sealt puhtalt pääsemiseks on kummikutest ja vihmavarjust kaugelt vähe. kõnniteedel liikudes oleks kummiülikonda vaja, sest sopakaar auto rataste alt on kohati üle pea. kõige "sõbralikumad" on bussid! sõitke ikka kiiremini!

esmaspäev, aprill 23, 2007

..........julia...julia..............julia... julia.......... julia. julia. julia..
julia... julia.. julia.....................julia.julia....julia .julia ...........
.......julia ..julia ....julia ...julia ..........julia ...julia .......julia .
.julia .julia .julia ...julia .........julia .............julia ...
julia....................julia ..julia .julia .julia ...........julia .julia
...................julia .....julia .julia .........julia ..............................
julia ..julia ...julia .....julia ..julia .julia .julia .julia ..........julia
...julia .julia ....julia .julia ................julia .........julia........
.........julia ...julia ..julia ...julia ..julia ....................julia ........
...julia .....julia ..julia ........julia .julia ................julia ....julia
......julia .... julia ....... julia .......julia ...julia ..julia ..julia .
.julia ...julia .julia .julia ....... ............julia ..julia ......julia .
julia ...julia

draamateater. 22 aprill 2007. kl 20. selle hooaja viimane.

pühapäev, aprill 22, 2007

nädalavahetusel sai koori uue plaadi materjalist teine kolmandik purki. esmamuljel polnud väga vigagi, kuigi kvaliteedi üle saab alati norida. sügisel, kui plaat välja tuleb, saab näha, kas julgeb seda sõpradele kinkida ka või on liiga piinlik. või siis vahevariant - kinkida, aga koos kuulamisjuhisega (nt autos kuulamiseks või et ühte lugu kaks korda järjest mitte kuulata). plaadiümbrise kujunudse üle ilmselt viriseda ei saa, pildid olid ägedad. üldiselt olen veendunud, et teist sellist taseme ja sisu suhtega koori pole eestis olemas. :)

neljapäev, aprill 19, 2007

jõudsin lõpuks järeldusele, et sain eestisse tagasi tulles šoki. kultuurišoki, kliimašoki, ühiskonnašoki, keskkonnašoki... ma ei tea, mis šoki, aga pauk oli vali. nüüd, kui hakkan sellest tasa-pisi välja tulema, julgen seda öelda. eks seda oli natuke ette karta ka - keset kõige pimedamat mudahalli poolpõhjamaatalve maandumine ei ole just kõige toetavam taustsüsteem kolimisega niigi kaasnevate muutustega kohanemiseks. kõikjal lõputu pori ja vihm, apaatne hallus, ei mingit lund ega päiksevalgust. see ajas tuima, jõuetusse marru. nüüd õnneks on kevad ja valge päike.

imelik on see, et omal ajal prantsusmaale minek ei ehmatanud kuidagi ära. küllap olin siis noorem ning teadsin ette, et kõik on nagunii uus ja ei loonud selle suhtes endale mingeid eelpilte. kõik oli täpselt selline nagu oli ja see ei üllatanud. koduigatsust sellisel kujul, nagu sellest räägitakse, ma pole kusagil pikemaaegsel eemalviibimisel tundnud. ja sealt tagasi tuleks läks ka kuidagi kergelt (välja arvatud see, et jäin kohe keset suve angiini, aga seda viimast ohtu enam ei ole).

luksemburgi läksin samade mõtetega. ja kohanesin samamoodi. aga miks nüüd tagasi kohanemine teisiti on? jah, talv - üks asi. ju siis hakkan vanaks jääma (:P), paindlikkus hakkab vähenema. aga tervis hakkab tulema ka - vahel on juba tunne, et tahaks jälle ära.

ei, iva ei ole selles, et ära tahtmine oleks normaalne ja siin olemine mitte. sugugi mitte. lõppkokkuvõttes ei olegi olulist vahet, kus elada. on vaid see erinevus, et üks koht on kodu ja teine ei ole. ja koju minnakse alati tagasi. ja kodus on hea. raske, aga hea. saan siin mõistagi ainult enese eest kõnelda.

esmaspäev, aprill 16, 2007

kaadreid kopli liinidelt
















neljapäev, aprill 12, 2007

õnne valem/to define happiness. bryars/jalakas/elts. tolliladu.

kolmapäev, aprill 11, 2007

kesklinn on jõudnud meie õuele! kuu algusest on meie tänav ka kesklinna tasulise parkimise alasse arvatud. mis tähendab küll, et tänava ääres kõnniteid ummistavaid autosid on vähem. aga tähendab ka samas, et meie kinnisesse hoovi kipuvad tikkuma igasugused autovennad, kellel siia asja pole.

teisipäev, aprill 10, 2007

tee minu sõnade, mitte tegude järgi!

TÜ õigusteaduskonna vanasõna

kolmapäev, aprill 04, 2007

eile sai parandatud teatud andmelistest iseärasustest tulenev suur viga ning ära vaadatud nafta (ver 1.2). klišeeküsimus: kas tegijatel on ikka kokku arvutatud, mitu sada barrelit kogu selle šõu jaoks iga etendusega ära kulutatakse? osadest reality-show naljadest ei saanud aru, sest ma lihtsalt pole neid saateid näinud. aga ütlen nii nagu ühe sõbranna lapsele täna seletasin: oli selline lõbus šõu, mille juurde räägiti mõtlemapanevat juttu. oli väga hea. ja siis pärast sõitsid kõik oma suurte linnamaasturitega koju. ja meie jalutasime nokusse end teiste suitsuga immutama.

täna ka väike spontaanne teatrikülastus. naine ja hirmutis draamateatris. jälle üks iiri tükk. materjalis on potentsiaali, nii tekstimaterjalis kui tegijates. aga praegu on asi veel toores. esimene vaatus ikka kuidagi ei tõmmanud käima. aga ära minna ka ei saa, kui nii palju raha on makstud. ja hea oli, et ei läinud. teises oli asi juba palju parem, kohati isegi väga häid hetki. nii et kui anda sellele natuke aega küpseda , siis on isegi päris hea mõte minna kontrollima, kas sai nii küpseks nagu kevadine taliõun (nagu seal öeldi).

teisipäev, aprill 03, 2007

kõndisin pronkspoisi eest läbi rahvusraamatukogu poole. natuke eemal trollipeatuse juures jalutas parasjagu üks väike rühm neoonvestides lasteaiaealisi lapsi. äkki teatas üks neist valjuhäälselt ja näpuga lilledest ümbritsetud kuju poole osutades: "ma olen seda kohta telekas näinud!". "mina ka! mina ka!" kiirustasid teised vastama. jääb üle ainult küsimus, millise telekanali uudistesaatest nad seda näinud on. kaldun miskipärast arvama, et enamjaolt selle numbriga kanalilt, mis jääb ühe ja kolme vahele.