schuberfouer - sadade aastate traditsiooniga rahvapidu tänapäevases tivoli-kuues. mitmeks augusti ja septembri nädalaks vallutab kõik kolm glacie parklat suur möll, kus otsatul hulgal raha võib ära kulutada. vastu saab selle eest kõikvõimalikku sorti rämpstoitu ja natue vähem rämpsu toitu, igas mõõdus pehmeid ja karvaseid, adrenaliini, teravaid elamusi ja muud pudi-padi. räägitakse, et see glacie väljak üldse selle peo tarvis olemas ongi (võiks ju täis ehitada). üldiselt meeldivad mulle ses suhtes vihmased õhtud rohkem - siis ei jõua see praevorstikese-vahvlikese segulõhn minu akendeni. ja kiljumiskoore ka vähem.


bellevue


kappa, hobu, kappa!


mahajäetud tsiklipaar aegade tagant


jeeee...


vahvlijaani (jean la gaufre) kassatädi


tipp ja täpp pidulisi valvamas

võrnol on potentsiaali uueks hannesrummiks saada. asja traagika peitub selles, et neil mõlemal on rohkem õigus, kui uskuda tahaks.

apppiiiiiii! viige see jõle sügis siit minemaaaaaa! sry, aga ma lihtsalt ei saa teisiti, kui pean ilma üle vinguma. pimeduse üle.

nancy

õhtupäikselised vaated kalurikülale põhja-eesti rannikul

täielik november. juba nädalate viisi. mis siis veel päris novembris saab!? energiavarud on juba praegu otsakorral. oleksin justkui kõigusoojane. õigupoolest pole asi niivõrd temperatuuris kuivõrd puuduvas valguses, päikesevalguses. ilma selleta kaua ei saa. tuleks duracellijänkuks hakata. ja alustuseks kummikud osta.

kõik lilled ma kingiksin teile,
vanaema ja vanaisa!!!

tsiteerides "klassikuid": kui liiga vara tuld torkima minna, võib põletada saada. pärast süte peal käsi soojendada võib hoopis mõnusam olla.

reginn, kas autokrammi saab? ;)

(veinireis moseli jõel)

öö. pika säriaja võlu. sellist asja ei tee ühegi filtri, eriprogrammi ega photoshopiga.

minu kolm lemmikut fotokaamera taga: öö, vastu päikest, (sala)portreed.

nostalgiapäevaks!


kuulasin vikerraadiost päevateemalist saadet. terve hommikupooliku ja paar tundi pealelõunastki meenutusi, arutlusi, omaaegset idealistlikku armsaks saanud ja jäänud muusikat, müütide kummutamisi, müütide kinnitusi, edulugusid, kas-sellist-eestit-tahtsimegi stiilis ohkamisi-õhkamisi ja kurtmisi, lootust ikka ka.

kas just see päev ja miks, on juba teine teema.

ikka tagasivaateliselt...




sacré coeur



kaks pariislast



daam koerakesega



savikruusidest korstnad



marie-antoinette'i valgustustatud unelm



mõõn



brunhilde: "oota paar tundi, siis tulen!"



mordorimaa maastik alderney/aurigny rannikul

tagasivaateliselt. väljavõtteid prantsusmaa reisipäeviku moodi vihikust.

Luxembourgi aed. Õigem vist on öelda Luksemburgi aed, kuna pr.k on Jardin DU Luxembourg, siis järelikult mõeldakse riiki, mitte linna.
Õhtupäike. Meie hommikusöögipingile ma ei läinud, sinna paistab päike. Istun vastasküljes. Päris häid kaadreid sai täna korjatud, eks pärast arvuti ekraanilt on näha, kas nad päriselt ka head on.

/.../

Õhtul Montmartre'il päikseloojangut vaadates tegi meiega juttu üks Alžeeria berber (kaks alžeerlast, kellega ma elus rohkem kui ühe lause olen vahetanud, on mõlemad berberid, vähemus oma kodumaal, traditsiooniliselt katoliiklased). Küsis, et mis mulle Pariisis meeldib. Ei osanud midagi peale ambience'i vastata.

/.../

Hotell on üldiselt OK. Väike, natue räpane, vanade erinevatest aegadest pärit mööblitükkidega. Aga u 10 min jalutuskäigu kaugusel Seine'ist. Asub 2. arrondismendis, sellises kandis, kus kõrvaltänaval müüakse palju roosasid meeste särke ja liigub igasugu karvaseid, sulelisi ja muid värvilisi. Aknad on hoovi poole. Imeväike hoov, kust kostab lakkamata titekisa, mingis aasia keeles kädistamist ja näägutamist, prantsuskeelsete laste valjuhäälset mängu jms. Üle katuste paistab pisut isegi Sacré Coeuri tornid. Konditsioneeri pole ja eelkirjeldatu valguses on see halb. Sest ilm on päeval 30 C varjus ja öösel natuke vähem.

/.../

Versailles. Loss on jama. Aed on OK. Suur ja Väike Trianon ning Marie-Antoinette'i valdused (teater, hameau etc) on põnevad, neist tasub alustada.

/.../

Lugesin Normandia materjale. Sealne 22 C tundub imelise pääsemisena.

/.../

Laev Diéllette-Aurigny. Kohalik aeg - tund aega tagasi (7.45). Laevas meie taga istusid lapsemeelselt agarad pensionieas prantslannad, kes pungusid õhinast ja arutasid, kas minna kõigepealt linna ja süüa hommikust või minna mänguraudteele või siis siiski linna, et teha kindlaks, mis aegadel rong sõidab, et peale seda minna tutvuma vaatamisväärsustega, aga millistega kõigepealt? Päeva jooksul kohtasime neid saare peal veel kolm korda, ikka sama õhinas.

/.../

Pealelõuna. Üks vihmakeep. Rannikule matkama. Mööda liiva ja mööda kive. Kaljud. Kindlused. Linnud. Gannet (suula). Liivatüll. Merisk. Kormoran. etc.

/.../

Jrgm päev. Udu, paks udu. Sõitsime ranniku äärt mööda Les Pieux'st põhja poole, enamus võimsaid rannikuvaateid jäid piimjasse udusse. Müstiline võluv udu. Teadmine, et seal on meri ja mäed.
/.../

anna ja anna

painab...

justkui lõunamaalt oleks tagasi tulnud. külm ja hall on siin. linn on tühi. parkimiskohti leidub ohtrasti. mänguväljakutel hulguvad vaid mõned suured inimesed, kes "korralike inimeste" kommetest hälbides augustis tööl käivad ja siis vahel pargis kiikumas käivad. merli pargis on vaid üksikud koerajalutajad, loiud pardid, uimavad kalad ja puudel sagivad varasügisesed linnuparved, kes kõike märgistavad. lääne-euroopal on puhkus.

nagu näha, on siingi suvine ikaldus. grafomaania rakendab end tõlkeprogrammi maatriksis ja valgustundliku sensoriga aju ja muud meeled vinguvad nii 37-kraadise kontsenteeritud suveilma kui juba mõni päev tagasi alanud halli suusailma peale.

tulemas on sõber raianair, leigo, metsaülikool, kammerfest, meretagune ja vb veel midagi, aga see on juba kellegi teise rida.

vana lossi aken hommiku poole