väike pettumuse noot. üldiselt olen ma hinnete suhtes nii ükskõikne, et seda heidetakse mulle juba ette. no tõepoolest, mul on ikka suht savi, mis ma mingi asjaõiguse või lepingu eriosa sain. ei mäleta küll. aga kui on tegemist selliste vingete asjadega nagu contemporary legal philosophy, siis on ikka väga mage saada b. ja seda mingi totra feminismi küsimuse pärast, mis polnud üldse teemasse. eino-leino. nüüd tuleb järgmisse üritusse panustada ja derrida'd dekonstrueerida, kuigi ta teeb seda juba ise väga edukalt - tüüpiline mässajate paradoks - lammutada kõik olemasolev laiali (seda kusjuures äärmiselt sümpaatsel moel) ja siis ise sinna samasse ära muganduda ja omaarust midagi rekonstrueerida. la nouvelle vague - mu lemmiknäide selle koha pealt, need vennad on ikka geniaalselt ülbed. :) ja see vana tuttav lyotard'i tekst tuleks ka üles otsida, mille leidmiseks ma eile tulutult kogu oma korteris leiduva paberipahna läbi tuhnisin. tulutult mõistagi. seega - tänase päeva annus akadeemilisust ei ole veel kaugeltki kätte saadud. asugem siis asjakallale - rindele!