kirjutan jälle iseendale. muhv. esmalt, ei saa kurtmata jätta, et välisministeerium valis ikka nii "õige" päeva minu praktikaintervjuule kutsumiseks - esmaspäev 10. mai - tundnub rahvusvahelise õiguse valguses ainuke asjalik päev aasta jooksul tartus. räägivad, et siis on kaitsekolledzhis rahvusvahelise õiguse päev. igatahes pidime me sinna täies koosseisus recent developmentsi rahvaga minema. aga nüüd ma ei saagi. "tüüpiline!" tahaks karjuda. aga tegelt on vist nii, et iga päev on mingis mõttes asjalik, enamus päevi aastast oleks sama halb valik, lihtsalt see üks, mis välja valitakse, hakkab silma. ikkagi tundub siin mingi väike saatuse iroonia sees olevat. ja üleüldse peaks point hoopis selles olema, et mind ikkagi KUTSUTI, mis on ju tore...

niiet täna siis jalgpall. selle peale poleks nagu tulnudki... eesti asi

lõputöö tundub aktuaalne teema olevat. kõik millegipärast tunduvad lainel olevat. isegi erki ;) ega minagi siis teisiti saa. seekord siiski mitte enda oma. üks tegelane suras mulle kaela kellegi baktöö keelelise korrigeerimise - geniaalne - andke siuksed ülesanded ikka düsgraafidele! nüüd ma siis tean, kuidas meil siin kandis asjad käivad. ja avanss??? äkki see avanss peaks hoopis teiselt poolelt tulema? ning see pidavat tund aega võtma. no-mai-tea! mul võtab nt kerli töö ÜHE ptki lugemine juba tunda ega. lugemine. ning ms täna loen ma kõiki kolme, punane pliiats kästi ka kaasa võtta. vastutusrikas. aga eks ma jrgm aasta teen tagasi. ja kui tagasi ei saa teha, siis teen edasi! :)

juridicumi rmtk üllatas täna meeldivalt. sain sealt oma derrida esse jaoks ühe isegi asjakohasena tunduva raamatu. tervelt ühe. ja see oli seal isegi olemas ning isegi laenutati mulle koju!!! kuidas ma seda kohta küll armastan. esseed oleks vaja kirjutada...

eile öösel lugesin jälle mängukaartide saladust. geniaalne mees. sedakorda ma mõtlen seda päriselt (mitte et ma alati ei mõtleks). seda raamatut ei saa kuidagi käest panna, sellepärast ta mul ongi laua peal, kui ma loen. tahaks ise ka väike hans thomas olla. ma arvan, et ma tunnen ka paari elusuuruses hans thomast. nad pole küll enam vist päris kaheteistaastased, aga nt kaspar on üks väike vanainimene, kelle kunstnikuhingest, inspireerivast mõttelennust ja nii hämmastamapanevast siirusest satub minusugune rikutud "noortäiskasvanu" paratamatult vaimustusse. ehk õnnestub sel aastal temaga jälle mõned suveöised filosoofilised jalutuskäigud põhjasaaremaa külavaheteedel maha pidada.

aga nüüd asja juurde. grammatikaintuitsioon tuleb kusagilt välja kaevata ja aktiveerida. ning siis humanitaarset interventsiooni ohjama.