tundub, et mind just võeti praktikale. suvi on nüüd siis paigas. 19.juuli kuni 28.august umbses büroos päikese eest peidus, murran pead ja näppe rahvusvaheliste lepingutega. seega jääb umbes kahenädalane aeg, kus tuleb kõik puhkamised ära teha ja prantsusemaa väike rännak teoks teha. bretagne müstikat avastada, pariisis natuke nostalgitseda ning lõunas kuumalainet otsimas käia. selle kõige teokssamine ei sõltu kahjuks ainult minust...

lõputöö on jätkuvalt aktuaalne teema. minoriteetide noormees tahtis eile muga kokku saada, et veel mingeid sisulisi küsimusi arutada. aga tal ei olnudki küsimusi (kuigi mu kriitikameel ülteb, et oleks võinud olla), vaid pistis mulle pihku pudelikesed udmurdi viinaga. tänutäheks. vaeseke! ma ei saanud ju talle öelda, et ma ei joo seda asja. aga zhest oli sümpaatne. :)
ja kerli! ta on ikka tegija! ma isegi kujutan natuke ette seda emotsiooni, mis ta eile õhtul juhendajaga kohtumisest sai. viis nädalat sellist meeletut tööd puhtalt usu peale (st ilma sisulise juhendamiseta). no peab ikka küll õndustunne saabuma, kui lõpuks siis juhendaja ka asjasse pisut süüvib ja ütleb, et on väga hea töö. see ON väga hea töö! minu sellekohane veendumus on järk-järgult aina kasvanud :) ja on latt, mille poole jooksma hakata järmisel aastal (loodetavasti et siis mitte sirgelt alt läbi joosta). palderjanipurgi varun ka varakult valmis. ja millalgi peaks kerlile näitama lumekuningannast seda kohta, kus muinasjutuvestja aina ohkab ja röövlipreili talle siirast südamehärdusest noa kõrile paneb. justtäpselt selliseid ohkeid võis eile kerli esituses ohtralt kuulda. minul oli ainult lusikas ja ma kasutasin seda parem jäätise söömiseks ning itsitasin kaasa. :D tähtaeg on siiski alles homme ja sinnamaani annab niimõnegi tööga veel midagi ära teha.

filosoofia seminaris nägime täna, milline peab üks ideaalne ettekanne olema. kumb see neist nüüd oligi... oleneb vist, milliseid kriteeriume kasutada. kaarel rääkis asjalikult ja huvitavalt, isegi minul kui totaalsel majandusfoobil oli põnev. igasugused vandenõuteooriate austajad oleksid sealt kindlasti veel skisofreenilist indu juurde saanud. aga see oligi tänase kahe tähtteose kvalitatiivne iva, et teed julge statementi, aga õige nurga alt, ei lahmi niisama ja tood enesekriitika ka välja. lauri ikka kaval ka - läheb self-determinationilt sujuvalt haudadele üle, nagu erki ütles :) pravo na samopredelenija - geniaalne nõukogude kontseptsioon.

nüüd tuleb ramssi viidetejahile minna - veel viimased ponnistused kerli töös. ning loodetavasti saadab kalle oma asja ka isiklikule kirjatoimetajale. ning siis tuleb ennast jällegi francais' laineleppikkusele reguleerida...