nii armas on jalutada vingetuuliseilmases tartus reede õhtul ja siis kohata kaubamaja ees inimest, keda pole iidsest ajast ammu näind. ja mis veel armsam - sind viiakse entrisse ja tehakse selle peale veel kuum tee välja! no tegelt oli suht leige vesi, aga lõpuks sai täitsa jumekas tee. jutuvestmine võttis aga jumet õnneks kohe algusest peale, mis minu puhul ei olegi nii tavaline, aga vestluskaaslasest sõltub ka päris palju (see oli praegu Sulle kompliment, Raivo :) ) Igatahes on omamoodi innustav näha kellegi pisukesest nostalgilisusest kantud akadeemilise vaimu kandja tartu imetlust. tundub, et siin on alma materil lootust saada endale peagi järelkasvu missioonitundega teaduseinimestele. teil veab, järeltulevad põlved! ja mina ei saagi asjast kasu, sest loodetavasti olen selleks ajaks juba oma baki kätte saanud. aga suvel siis loodetavasti ei valita seda kõige nooblimat tallinna söögikohta, kui on minu kord välja teha (ega välisministeeriumi praktikandi positsioon ei anna teleinimeste omaga võrrelda).

täna siis lõpuks hakkasin tõsiseltvõetavalt oma filosoofia esseega tegelema. ikka ei tasu inimesi uskuda, kes lihtsalt külvavad umbusku, et ära sa mitte derrida enda tekste lugema hakka, siis on kohe juhe. teate - ei ole! ma ilmselt ei võtnud ka just tema kõige kirvemat teost, aga tõesti huvitav on ja täitsa jälgitav (minu puudulikumast-puuduliku tagapõhja juures igati positiivne üllatus). samas on ikkagi suht kindel, et sellest esseest tuleb üks paras käkk, sest nagu ikka on asi viimasest minutist veel hilisemaks jäetud. aga eks seda siis ole pärast näha.

homme siis oleme tlns vilistlastel külas ja teatrisse viiakse meid ka. fun.