poleks arvanud, et seda ühegi euroopa linna kohta ütlen, aga brüssel on veel koledam, kui nyc. päris talutavatest detailidest, kohati isegi mõnedest ilusatest majadest kokku tekib hull kakofoonia, millele lisanduvad räpased-tolmused-haisvad tänavad. protsentuaalselt võttes pidavat see üks rohelisemaid linnu olema, kuid see on kõik parkide ja "parkide" arvelt (iga väiksemngi roheline kruusakõnniteede ja põõsastega platsike on juba park), tänavad on kõledad ja mõttetult kirjud. eurokvartalist ma üldse ei räägi, seda ma vältisin meelega, nii palju kui võimalik. aga miskipärast leidub seal linnas toredaid inimesi, kellega ringi kolada, grillida, maailma asju jahvatada, eesti lauamängu mängida, naerda, mõtteid jagada, rääkida.