luksemburg ja müüdid

eestlasele, kes on harjunud mõtlema-tundma-teadma, et ta elab maal, kus kõik on kõige väiksem – riik, rahvas, territoorium, pealinn, lennujaam, distantsid jne, on luksemburg naljakas koht. siin sa leiad pidevalt midagi, mis on veel väiksem ja see tundub veider. luksemburg ei ole linnriik vastupidiselt minu varasemale arvamusele. see on umbes-täpselt saaremaa suuruse territooriumiga riik, millel on 80 tuhande elanikuga pealinn (tõepoolest – isegi tartu on suurem) ja veel paar väiksemat linna. eesti keel on vist üks väheseid, kus saab riiki – luksemburgi – ja pealinna – luxembourg’i – eristada. kui pealinnast suvalises suunas sõitma hakata, leiad igal juhul mõnekümne kilomeetri pärast end belgias, prantsusmaal või saksamaal, kuid seda ei pruugi märgatagi. no nt selle järgi saab aru, et bussipeatuste sildid on teistsugused või et bensiini hind on kallim. kõik on luksis väga kallis, aga bensiin on mingil imelikul kombel odavam – sellest ka nt viis kõrvuti bensiini jaama väikses külakeses saksa piiri ääres.

teine uudis mulle siin – letzebuergi keel. luksemburglastel on päris oma keel, mis on pehmelt öeldes nagu prantuse laenude ja flaami mõjutustega saksa keele dialekt, aga neile seda öelda ei tohi. ;) üldiselt räägivad kõik kõiki keeli. teenindavas sektoris pöördutakse sinu poole enamasti prantsuse keeles, aga mõnikord vaadatakse ka nägude järgi (st mina olen ilmselt sakslase nägu).

luksi „kaubamärgid”. pangandusparadiis – soodsa pinnase tõttu võib pea igalt tänavalt vähemalt ühe panga leida. metallurgia – ma küll ei tea, kus siin pisikesel territooriumil see varandus välja võetakse, aga väidetavalt on luksemburg üks maailma suuremaid terasetootjaid. satelliidid – maailma suurima satelliitide võrgu omanik firma asub luksemburgis, kes iganes mõnd satikanalit või pilti vaadanud, võib kindel olla, et on selle firma satelliite kasutanud.

(tu bii kontinjuud...)