täna jäid jäädvustamata täiesti imelised kaadrid raadilt, emajõe äärest ja supilinnast, sest välja minnes ei viitsinud fotokakotti kaasa vedada. mälupildid on seda kirkamad.

vanade aegade radu jätkates läksin pühapäevasele kohvikus istumisele vildesse. tellisin traditsioonilise vanaema koogi ja kakao. enam sinna ei lähe ja neid ei telli. aga kätte sattunud intervjuu veiko õunpuuga oli väärt lugemist. selle jätkuks on õhtuses plaanis sügisball.