draama. kolmapäev. vaadatud: kuressaare linnateatri "loomaaialugu". omasid peab ju vaatama. ja seal oli päris suur saarlaste delegatsioon kohal. üllatavalt hea puändiga lugu. ja hästi välja mängitud. turovski kampa võtt on ka huvitav idee, kuigi võib-olla päris mitte lõpuni arendatud.

"hüppajad". eht koldits. vaatemängulisus ja küünilist filosoofiat pritsib igast otsast.

"vaikne muusika". mikiverile pühendatud tükk draamateatrilt. üsna tavaline draamateatri kammertükk. ainult et see keelpillikvartett seal alguses oleks võinud enne pisut harjutada ka. või noh - vaadakem asja helgemat poolt - esines ka puhtaid noote.

varem nähtud: "kits viiuli ja õngega".

draama. neljapäev. vaadatud: esimene lugemine "koidula veri". sellest tuleb üks intrigeeriv lavastus. aga nagu mäeots pärast ütles - mitte selles pole selle tüki väärtus. vaid seal on elusad inimesed. näis kas nad pärast päris lavastuses (peaks esietenduma järgmise aasta aprillis) ka ellu jäävad.

kooliteatrite festivali kolm paremat. õigemini kaks vaatasin ära. vene absurd rakvere linnanoorte energiaga välja mängitud. vinge!

ja siis tõttasin järgmisel esimesel elugemisele. indrek hirve "oma maapäev". sellest pidavat tulema üks pooletunnine telelavastus seoses EV 90 aastapäevaga. hirv luges ise teksti ette ja kommenteeris vahele, miks keegi sellist teksti räägib ja kust need mõtted pärit on. arhiividest, artiklitest, mälestusteraamatutest. kasterpalu ise hakkab lavastama.

linnateatri "kivid sinu taskutes". väga filmilik tükk. ja räägib filmist. aga miskipärast on mul tunne, et head filmi sellest ei saaks. kahe mehe tükk. korralikult lihvitud. esimene kord, kus ma olen terve etenduse ära vaadanud püsti seistes.

varem nähtud: von krahli "kajakas".