mõne korruse jagu allpool käib järjekordne simman. "ahh, ühikaelu rõõmud," mõtlen. eile, kui kella ühe ajal magama otsustasin minna ning samasugune sündisimman sealt kostis, mõtlesin igasugu plaane välja.

laias laastus on kolm võimalust. 1) kohandada oma eluviise ehk igal reedel ja laupäeval hommikuni pidu panna (vahest siiski mitte heliliselt siia tuppa ulatuvas asutuses). 2) kolida igaks nädalavahetuseks minema. 3) leppida olukorraga ja uinuda vaikse kirumise saatel. ma ei ütle, millise variandi ma valin.

on veel üks idee. mobiliseerida ühika siinpoolse tiiva elanikud kodanikualgatuse projekti "laseme tülika asutuse pankrotti!" selleks tuleks neile teha regulaarselt suuremas väärtuses külmi arveid. helistada varustajatale teatades, et nad on vallandatud. sokutada köögi poolele salmonella või siis heausksete klientide suhtes veidi säästvam bakter...

umbes selle koha peal jäin eile magama. täna on kell 21.59 ja kurjad plaanid hakkavad jälle peas tiirlema.