on olnud teatri ja becketti nädal. sai nähtud teatrit, becketti teatrit ja becketti kino. eelmisel nädalal sai kahte inglisekeelset teatritükki nähtud. esimene oli "The Changeling" (Thomas Middleton & William Rowley). see oli üks neist tükkidest, kus shakespeareilik tekst on n-ö modernsesse vormi valatud. kaasaegne vorm koos oma poppide "kohustuslike" elementidega - seks ja vägivald. asja idee ei olnud sugugi halb. paraku jäi siiski domineerima mulje, et seks ja vägivald oli sinna topitud ja rõhutatud liialt asja enese pärast ja mitte niivõrd loo mõtte edasi andmiseks. nii ei ole veenev. ka naispeaosaline ei olnud väga veenev. aga mõned teised tegelased olid justkui rohkem omas asjas sees. lavakujundus oli realistlik, kaasaegselt realistlik jälgimiskaamerate ja tuletõrjealarmidega, mis kõik justkui sinna musta kasti pididki ehitatud olema.

neljapäeval käisime vaatamas becketti näidendi "krapp's last tape" lavastust. külalisetendus nottinghamist. vana mees oli väga ekspressiivne, tema sõnatu banaani nohistamine etenduse esimese veerandtunni jooksul oli ülimalt kõnekas. pisut nagu meenutas lembit eelmäed. kuuldavasti on sellest etendusest ka eestis filmiversioon tehtud, jüri järvetiga peaosas. pidavat geniaalne olema. küllap vaatan kunagi järgi.

kinos on ka beckettit nähtud, igal teisipäeval mitme nädala jooksul näidatakse nii becketti enda tehtud filme kui tema loomingu põhjal teiste poolt tehtud filme. täna oli Michael Lindsay-Hogg'i režisseeritud "Waiting for Godot", ehtsate iirlastega peaosades. geniaalne.