vahepeal käisin kodus. njaa, see kui ma päriselt kodus käisin, oli juba nädal tagasi. vahepeal käisin mõttes ka. teatris ja harilaius ja tartus, kuhu tolmune varakevad oli lahti pääsend.

sealt viimasest alustasingi. frankfurt-hahnist ryaniga riiga lennata on päris odav. aga üsnagi väsitav. sest riiast peab ju ka edasi saama. seekord sain sealt autoga tartusse. nägin ära beriti täiesti imelise karlova-kodu. muinasjutuline hommik vaatega üle kevadhallide karlova katuste. ja kallid, kes tartu patriootidena seal oma elu (elu, peret, tööd, lapsi, kodu) elavad - kadestan. heas mõttes. paar uut koledat maja on ka sinna kerkinud. ja paar tükki ilusasti korda tehtud.

järgmine osa graafikust oli see va linnake kilukarbilt. sellest kilukarbisiluetist pole muidugi enam midagi peale oleviste torni alles. asjatoimetused ja jalutused ja lõunad viisid igale poole ja igasugustega kokku. iga kord ütlen teile suured tänud.

kahel õhtul sai graafikust maha astutud, teise reaalsusse, teatrisaali. kivirähki "adolf rühka lühikene elu" puges naha alla ja kaugemalegi. see rääkis oma ausal ja otsekohesel ja teatraalselt siiral moel neist asjust, mis miskipärast lähevad korda. risto paistis küll pisut väsinud (äsja üleujutatud tšehhist tagasi jõudnud ju), aga eks kirglik valulemine, olgu siis armsa tütarlapse või elu kutsumuse üle) väsitab ka härra rühka ära. aga ta oli tõeliselt ehe, harvakohatavalt ehe.

teine sisseaste oli linnateatri põrgusaali. "tšapajev ja pustota". mõnusalt ebalinnateatrilik. koldits on sinna värskendavalt värskeid vormilisi, konteptsioonilisi ja filosoofilisi tuuli toonud. mitte et vanadel tuultel midagi viga oleks. loomade farm oli oma olemuselt ehk nooruslikumgi (küllap selles oli oma osa ka trupil), aga need samad iroonilised-ontoloogilised küsimused. tšapajevi ja pustota versioonis võib-olla liigagi vastatud küsimused.

saaremaale jõudsin lõpuks ka. käin seal vist umbes sama tihti, kui ülikooli ajal. täpselt paras. muidugi, täpselt need samad asjad ajavad närvi, mis alati. ja samad toovad ka rõõmu ja laevad emotsionaalseid akusid. ning kenake kogus eesti muusikat sai ka kaasa võetud.

siia aga on vahepeal veelgi suurem kevad, peaaegu suvesoe kevad tulnud koos oma tulvava roheluse ja õitsega. isegi esimese äikesevihmaga. nautigem. järgmisel nädalal saab ka teatrit.