tulemine. olemine. põlemine. minemine. nädalavahetuse märksõnad, mis kõik ühel või teisel moel otseses ja/või kaudses tähenduses teoks said.

commix oli liiga hea. üks tüüp arvas, et mu nimi on hea, kui ma peale tema sessiooni talle ütlesin, et ta oli vinge. mida muud sa ikka ütleks.

laupäeva hommikul tlna. esialgu tundsin kooris end nagu külaline. kui viimased kolm korda pole kohale saanud, siis on jälle mingi uued (noored) näod, uued laulud, mille nooti näed tund aega enne esinemist esimest korda. misjonikoor on ikka tase küll: proovis on alati üks pull ja pillerkaar, aga esinemisel toimub kõigis mingi klikk ning kõik on nagu üks. ja ühele. samas täis seda kordumatut paljususe sünergiat. asjal on point.

cruxi uus kava on ka täitsa hea. kuigi tundsime end seal kontserdil hüppavate teismeliste fännide hordide (mis iseeneset on superlahe) keskel lootusetult vanana. vähemalt nad teavad, mis HEA on.

õhtu kambakesi väikse vanalinnas kolamisega, öise sööminguga mäkis, pärast valge veini, ehtsa prantsuse brie juustu, jassi seemneleiva ja äraütlemata meeldiva seltskonnaga keskendus omamoodi väga eksistentsiaalsetele küsimustele ja lõppes minu totaalses magamatuses paraja zombistumisega, mille peale sai üle hulga aja jälle normaalset ööund magatud ning hommikul peale dushi oli päris inimese tunne.

et seda inimeseks olemise traditsiooni püüda jätkata, siis siirdugem horisontaali. aga radikad vilisevad jälle ja see ajab mu hulluks.