juristide paradoks. hommikul kutsuti mind kööki “peaaegu koosolekule”. alustuseks visati ette epl ja kästi sealt üks kergelt õhtulehemaiguline artikkel läbi lugeda. ma polnud lugemisega veel poole peale jõudnud, kui vaikset ärevust täis kolleegid-ülemused kannatuse kaotasid ja mulle tööülesande kätte andsid. tee asjassepuutuvast menetlusest lihtsas keeles lühike kokkuvõte, kuidas asi toimub ja mis nüüd edasi saama hakkab. lihtsas keeles. seadusest kopi-peisti teha pole mõtet, siis ei saa keegi aru. asi tuleb teha võimalikult lihtsaks ja siis veel kord lihtsamaks. naeratasin häbelikult ja julgesin, kerge irooniavarjund hääles, esitada vastuväite, et ülikoolis õpetatakse meile seda, kuidas öelda lihtsaid asju keeruliselt ja mitte vastupidi. üleüldine naer. kaks tundi anti aega ja saadeti tööle julgustusega kes sellega hakkama saab, on tõeline diplomaat. huvitav, miks siis arvatakse, et diplomaadiks saamiseks on mõistlik juurat õppida... :P