viimases kahes raamatus, mis ma läbi lugesin, toimus tegevus või üks tegevusliin new yorgis. sellega kogu sarnasus ka ammendub. või siis mitte, aga ma ei taha seda otsida. sarnaseid momente (keemilisi ja/või intellektuaalseid) vastuvõtuprotsessis tekkis juba üksi seetõttu, et vastuvõtja oli sama isik (niivõrd-kuivõrd, vähemasti juhiloa peal oli sama nimi) nicky cruz "jookse, poiss, jookse". michael cunningham "the hours". see oli ammu.

miks peab olema nii, et iga elatav päev on katkematu olelusvõitlus allesjäämise, olemasolu nimel? Jumala nimel. loll küsimus. olen kuulnud, et lolle küsimusi pole olemas. no igatahes loll küsimuste esitaja on küll olemas. ja olen kuulnud, et üks loll jõuab rohkem küsida, kui tuhat tarka vastata. kas peaks siit mingi järelduse tegema? (sic! küsimus)