Loetelu tänastest kaubanduslikest tehingutest. Soetasin omale lõunasöögi Mercados, kolm trammipiletit, panoraamülesvõtte oma hammastest, kaks raamatut ("Aeg antud elada, aeg antud surra", "Kollane vihm"), ühe šokolaadi pistise jaoks, ühe tassi rohelist teed ja kolm väga-väga ilusat asja kuue revääril kandmiseks. Ainult väljaminekud.

Eelmisel nädalal tabasin end mõttelt, et viimasel ajal teatrile kulutatud rahast hakkab kahju. Miks ma maksan jälle paarsada krooni ja saan taas vastu seda tavalist sousti. Palju seda tavalist sousti peab vaatama, et saaks aru, millised on tõeliselt head asjad? Või kas ikka peab. Paar positiivset erandit on siiski ka. Miskipärast on nii, et need on kas päris tasuta kätte tulnud või siis üsna sümboolse raha eest nähtud. Ei, seoseid ma siin ei otsi.

Loen korraga Tammsaaret ja Lindgreni (Astrid Lindgreni).