kui viimane TMK postkasti jõudis, vaatasin imestusega filmi rubriiki. nii kaua kui ma mäletan (mis ei ole muidugi TMK ajaloo kõrval pikk aeg), ei ole seal vist ühestki sündmusest olnud nii palju artikleid, kui seekord kõusaare magnusest. asjas polekski ju midagi erakordset, kui selle filmi näitamine eestis kohtumäärusega esialgse õiguskaitse korras tõkestatud ei oleks. aga seda ta praegu on. miks siis nii suurelt lugejat narrida?

pean tunnistama, et olen ise ka magnust näinud. pean ka tunnistama, et eelarvamus oli suur. kas sellest või lihtsalt asjaolust, et see on eesti film, tingituna ei oska ma magnuse suhtes selget seisukohta võtta. kui see oleks mingi suvaline rumeenia või rootsi film kusagil festivalil - kas see mulle siis läheks korda? vastus sellele küsimusele huvitaks mind siiralt, aga seda ei saa. ja antud juhul ei olnud filmi eestikeelsus sellele ka lisaväärtuseks.

kui eesmärgiks oli mitmekorde võõritusefekt, siis see oli olemas. kõik tundus kuidagi ülepingutatud, tehtud. "omapärased" rakursid, kasearu pidev äraseletatud nägu, kohutavalt kohmakad dialoogid, maalilised loodusvaated, telliskiviaguliromantika, näpuga osutatud ja siis veel üle rõhutatud kujundid, narkouimarite lõtvus ja litsimaja "realiteet", groteskne emakuju ja lesbarist õde, jne-jne. tegelased, süžeeliinid ja tegevuskohad mõjusid kuidagi liiga ekspressionistlikult üldistatuna. mind selline "jutlustamine" üldiselt häirib. kõik kokku mõjus amatöörlikult. kui see just ei olnudki taotlus ja mina "psühholoogilisest realismist" liialt rikutud.

aga midagi selles filmis pidi olema, mis festivaližüriide liikmete tähelepanu köitis. sest kuidas sa muidu suurele festivalile saad - tuleb silma hakata. millegiga. kui teaks, mis see miski on, siis vist poleks festivale enam vaja.

TMK artiklitest loetu pinnal näis enam-vähem ainus etteheide magnusele olevat isa äraseletav monoloog filmi lõpus. ma ei tea, kas sain valesti aru või oli see monoloog mujal (mu meelest võiks selle etteheite teha enam-vähem kogu tekstile), aga selles versioonis, mida mina nägin, seda monoloogi ei paistnud olevat.

mis puudutab kohtumäärust, siis ma ei saa aru inimestest, kes väidavad, et tõkend ei toimi, kui nad ju ise näitavad filmi eesti filmi päevadel. see on sama, kui sõita punase tule alt läbi ning väita siis, et meil eestis liiklusseadus ei toimi. etteheited stiilis "mis riik see on, kus filmid ära keelatakse" on kitsarinnalised. praegusel juhul on tegemist, vastupidi, näitega sellest, et eestis on toimiv õigusriik ja kui keegi läheb kohtusse oma väidetavaid õigusi taga nõudma, siis kohus ka teeb selle jaoks midagi, et tal neid õigusi reaalselt üldse oleks, juhul kui peaks selguma, et hagejal/kaebajal tõepoolest õigus on. sisu kõrvale jättes - katsuge end korraks tema olukorda panna, siis ehk mõistate ja ootate, kuni õigusemõistmise veskid jahvatamisega ühele poole saavad. kas selleks kuluv aeg on mõistlik või mitte, on omaette teema.