PÖFFi blogis on populaarne teema - väsimus. festivaliväsimus. hakkab vaikselt tulema jah. viimased kaks päeva olen vaadanud ainult kaks filmi päevas. ei ole mõtet võtta eesmärgiks vaadata ära nii palju filme, kui füüsiliselt võimalik. ja seda eesmärki pole mul olnud ka. aga ikka lähed ahneks, kui meenutad, milline on eesti kinode filmivalik kõik ülejäänud nädalad aastas. aga liiga palju filme ühes päevas ja järjest teeb tulemuseks selle, et ei jõua ühtegi neist korralikult "läbi seedida". ehk et elamus ei jõua tekkida. kahe otsaga asi. kui sellisest kontekstist mõni film eredalt esile kerkib, siis on see ikka tõeline pärl. aga kui ei kerki, siis on kaks võimalust - kas üritad üle oma võimete korraga vastu võtta või oled lihtsalt valed filmid valinud. seni polegi ühtegi põrutavat elamust olnud, kuid sokurovi aleksandra oli teistest mõnevõrra erilisem.

ah muide, eelmine postitus oli juustest.