sain eile oma selle semestri esimese kahe ainepunkti eest nõutava panusega ühele poole. euroopa õiguse võib nüüd ära unustada. või siis mitte. justkui selle tähistamiseks ei taha töö sugugi edeneda. mille tunnistuseks on ka siinne sissekanne.

hommikul (st kell 11.45) viisin ära koduse kontrolltöö pisuhännast, mikumärdist ja juuditist. ma ei tea, kas see on juurast rikutus või mis, aga need kontrolltööd on kuidagi liiga lihtsad. milles konks on? eelmise sain A ja konksu välja ei tulnudki. küllap ta veel tuleb, eksamini on aega. tegelikult tuleb epneri tunnustuseks öelda, et ta on lihtsalt üldhariduskoolilik pedagoog ja sellel on omad võlud. eriti, kui su keskkoolist on möödas üle seitsme aasta. peaks aine kuulajate põhikontingendilt (ehk tunduvalt noorematelt) uurima, kuidas neile tundub.

jacques lassalle'i loeng tegi päevast päeva. algselt oli mul sel kellaajal plaanis istuda ühes šikis tallinna juuksurisalongis ja lasta enda peal ropu raha eest eksperimente teha. või siis lihtsalt pisut juukseotsi pügada. kuid siis tuli teade lassalle'i loengust ja moekaks näitsikuks saamine pidi kultuursuse kasvatamise lootuse ees taanduma. see oli üks neid kohtumisi, kus publik oli eestlaslikult osavõtlik - naeris kõigi õigete kohtade peal, aga sellega kogu tagasiside ka piirdus. prantslased peavad seda üldiselt ebaviisakaks, respekti puudumiseks. lassalle saab ehk oma väga paljudes maades töötamise kogemusega aru, et päris nii polnud see mõeldud, aga kohmetuma pani see teda küll. tõeline l'homme de thêatre, nagu ta end esitles, kes oskab tähtsaid asju öelda lihtsas keeles, muutumata seejuures läilaks.

nädalavahetusel on ootamas palju tööd, esimene sissepõige sleepwalkersile ja mart kase "perekond" nuku- ja noorsooteatris. ja et tln-trt marsruudil veedetud aeg mitte tühja ei läheks, siis tuleb sõita rongiga (bussis ajavad kõik asjalikud tegevused iiveldama). rongid on lahedad. eesti omad loodetavasti ka kunagi, kauges tulevikus.