käib töö ja vile koos...

vilet siiski ei ole. on ainult kliimaseadme vuhin, mis suhteliselt tagasihoidliku tõhususega küll, aga siiki, suvist kontoriolemist veidi talutavamaks püüab muuta. päike on erakordselt kuri, eile lõuna ajal väljas istudes tundsin juba peale mõnda minutit, kuidas ta mu valget nahka hammustab. tuli ruttu varju pugeda. õnneks on päevasel ajal enamasti mõõdukas tuuleõhk, mis varjus olemise päris mõnusaks teeb. aga ööseks vaibub see päris ära ning minu katusekorteri kuumaks köetud tumehall katus kütab tuba öösel edasi. ei ole just kõige undsoodustavam keskkond.

õhtu ongi kõige ilusam aeg. hommikul on tegelikult veelgi ilusam, aga need magan ma enamasti maha. nädalavahetustelgi ei viitsi end sageli päevasel ajal kodust välja vedada, nagu miski roidumus on kontides. aga õhtu tulles hakkab jälle elu sisse tulema ja võib minna guilleaume'i väljakule rokk-kontserdile (kus kõigi minu jaoks täiesti tundmatute bändide seas on vahel päris positiivseid üllatusi, nt saksa bänd juli) või siis istuda prousti lugedes neumanni pargis roosipõõsaste ja suurte paksude puude all.

pargi tagumise värava juures on kummaline koht. paremal on järsk nõlv, väikeste majadega kaetud. teisel pool jalgrada on laugemal nõlval väike ilmselt eurodoteeritud nisupõld (keset linna!), kust tagant paistavad katused nagu tõotatud vargamäe. põllu sees on palju rukkililli ja üldse on seal tore chillimas (mitte hängimas!) ja pildistamas käia.

üks huvitav õhtune nähtus on siin veel. päevakajaline. iga kord, kui potugal mm-l mõne mängu võidab, valguvad peale seda linnatänavad täis tuututavaid ja lippudega lehvitavaid autosid, spontaanseid rongkäike (siiski politsei valvsa saatega) ja tänavate ääres spaleere moodustavt juubeldavat rahvast. portugallasi on siin u 20 % või isegi rohkem. ja jalkabuumipidutsemises pole seni keegi neile konkurentsi pakkuda suutnud. üldiselt hakkab see juba üsnagi tüütavaks muutuma. näis, kas neil selleks ka lähipäevil põhjust on.