kilulinnahommikune idüll. kell näitab küll juba keskpäevatundi, aga ikka veel on hommik. öösel pool kaks valgesse põhjamaasuveöösse saabuv lennuk on väsitav. köögiaknal vedeleb keskhommikune päike. kruus kanget musta teed tühja kõhu peale tekitab kerge iivelduse, aga see läheb varsti üle. aknast kostavad kellegi voolavad heliredelid, klaveril. ei suudaks konkurentsi pakkuda. säutsuvad linnud üritavad tänaval vuravatest autodest ja naabermaja hoovis logisevast diislist üle laulda. kajakatel õnnestus see öösel paremini, karjusid ka minu niigi napist unest üle. kohati tundub, et kuulen isegi mere kohinat. aga ilmselt on need ikkagi sahisevad paplid (vist) üle tee. loodan, et nende asemele uusi koledaid kortermaju ei ehitata. aga nüüd asjatoimetused. õhtul teatrisse. homme saarde.