Armas sõber,
Aitäh sõnumite eest. Vastata ma Sulle siiski ei oska. Elu nagu väljamaal ikka. Steriilne elukeskkond, viisakusnaeratused, prantsuse juust, pehmem kliima, avatud kinnised inimesed, aeglane administratsioon, palju tuttavaid, kokkuhoidvad kaasmaalased, huvitavad isiksused, veidrused, millega ära harjud ja veidrused, millega ära ei harju, hea kino, klantsitud ajalugu, lõputu staatika, nauditav loodus, ilus on ka, testsugune taevas, kodu idealiseerimine, high context environment, mõningane silmakirjalikkus, kahjatsus, et ei saa seda kõike Sinuga ja teiste omadega jagada, uued asjad, mida võtadki sellistena jne.

Tahtsin eile valgeid roose osta, aga mõtlesin viimasel hetkel ikkagi ümber. Mõne päeva pärst sõidan ära ja siis nad jääksid siia üksi. Ei, ma ei usu, et koju külla minna oleks imelik, ülikooli ajal sai seal vist umbes sama tihti käidud, kui praegu, ja msn-is sama tihti lobatud, kui praegu. Koju kui Eestisse külla minna – kunagi arvasin, et vb on imelik, aga ei ole, lihtsalt ei ole. Ja eesti leivast ma ka puudust ei tunne, mul on seda poolteist pätsi sügavkülmas, ei tea, kes selle ära sööb. See leib kuulub Eesti juurde ja sobib nagu ainult sinna. Peab olema väga värske ja siis võib teda eesti või ja piimaga süüa.

Aga see, jah, on tõsi küll, et mõningaid küsimusi küsid endalt sagedamini või teise nurga alt, kui muidu. Eks see ole ka üks välismaal olemise mõte, eelmisestki korrast tuttav. Ning siis kodus jälle mõnda aega hea elada. Aga ega need mõtted kunagi valmis ei saa, seda ei maksa lootagi. Asjad jäävad ikkagi välja mõtlemata, ideed leidmata või teostamata, sõnad ütlemata. Mitte, et ma seda nii väga siia otsima oleks tulnudki. Tean, et Sullegi jääb nii mõndagi ütlemata, nii mõndagi mõtlemata. Võiks ju lohutuseks öelda, et küll me selle ükskord tasa teeme, aga mu meelest nii päris pole vaja mõtelda. Nii jääb ehk alles ja saab loodud midagi teistsugust, midagi väärtuslikumat, mingid muud mõtted ja teised mõtted on teiseks korraks. Nagunii on kõik mõtted juba ammu mõeldud, kõik sõnumid leitud ja kõik sõnad öeldud. Küll me selle kord tasa teeme. Midagi on veel müümata. Kohtumiseni siis (elu)teatris!

Ikka,
m