vaatasin dvd pealt shyeri alfiet. mulle meeldis, kuidas stseenides oli valguse ja värviga keskkonda loodud, nagu karujahis pärnumaal, kus tubased pildid olid pruunikad "must-valged" ja välistseenid sinakad "must-valged". mida tõsisemaks elu läheb, seda rohkem sellest värv välja imetakse. tglt oli selle dvd väärtus neis rohkearvulistes lisades (making-of, sünnilugu, filmi kommenteeritud versioonid, võttepaikade ehitused, stseenide lahtiharutamised, kustutatud stseenid jne). siukseid dvd-sid on hea vaadata. aga filmi lõpp tõmbas oma peace of mind moraalilugemisega poole alla.