siin ei tasu haigeks jääda. kohaliku tervishoiusüsteemi võib pikalt ja sirgelt parematesse kohtadesse saata. mida ma mõttes teengi. vedasin ennast haigena teise linna otsa arsti juurde. kui keegi korralikult haige on olnud, siis kujutab ette, mis see tähendab. õnnetuseks jäin sinna 5 minutit hiljaks. "meil suletakse kell neli. minge otsige endale teine haigla!" nii öeldigi, otse näkku, haigesse näkku. ahahh! milline teine haigla? ja mis kellani need veel lahti on? ja kuidas sinna saab? neetud! ja kõik mida ma tahtsin, oli et keegi mu kurku vaataks ja ütleks, mis mul viga on ja vajadusel antibiootikume kirjutaks. täiesti võimetuna neile vastu hakkama, enda eest seisma, tulin ära, nutt kurgus. kogu lugu. uut haiglat otsida enam ei jaksanud. näis mis homme saab. ilma rohtudeta muutub see tõbi veel väga riskantseks.