vahepeal: sotsiaal-natuurprogramm pühapäeval elik väike suguvõsa kokkutulek seal natukemaad linna pool ühe vähkidega jõe ja tiigi ääres saunaräästa varjus ning õhtune retk harilaidu. majakas tundub iga kord aina rohkem viltu ja torni ronides justkui kõiguks. aga ei ole ju. meri on rannajoont jälle kõvasti korrigeerinud. poolsaare tipp on ära kadunud, vaid vahuselt kokku jooksvad lained on kunagisest mitu sada meetrit merre ulatunud liivaseljandikust alles. ja seal majaka kõrval, kus somnambuuli võtete ajal oli rannavallil kemmerg, on nüüd veepiir. kaev on liiva täis ja korsten ümber kukkunud. järve vesi on soolakas, sest jaanuaritorm murdis sinna sisse (juba teist korda viimase kümne aasta jooksul. kohalikud looduskaitsjad kahjatsevad hävitatud florat-faunat taga). nõmmeliivatee lõhnas ja merikapsas ei olnud veel päris mõru maitset saanud.