botaanikaaia aednik väitis üleeile (siis, kui mulle T öeldi ;) ), et pargis ööbikud ei laula, ainult botaanikaaias. praegu igatahes emajõe pargis laksutas täiesti ehtne ööbik. selline nagu kodus. siuke päris ja lauluhäälega.

siis ma veel tahtsin kirjutada lihvimata teemantitest, harmooniast, järgnevustest, randmetest, ehedusest ja veel millestki. aga see unus ära.

ja siis veel tänasest kooriproovist koos bändiga, kuhu sekka kostis akna tagant mööduvate elektrirongide ja diiselrongide ja ameerika vedurite kolinat ja jalgpallivilet teispoolt raudteed staadionilt. ja meie uuest gospelkavast ja kuidas kohati tundub, et me natuke isegi oskame seda (viimane proov enne festivali - siis ju nagu täitsa võiks juba osata natuke) ja bändi klahvpillimehe täiesti uskumatust mänguoskusest. ja kuidas ma tunniajasest päikse käes istumisest ära põlesin kergelt ja kuidas mul oli hea meel, et ma ikka eile õhtul tlna läksin.

ning siis mul nüüd praegu siin mängib üle ei-tea-kui-pika-aja nikkelbäkki vana plaat.