"Müravad minad: ühiskonnakriitilised jutusaated raadios"

berk vaher on kirja pannud mõtted, mis minugi kui (interneti)raadiokuulaja peas neid saateid kuulates on tekkinud. tõepoolest - ei taha kuulata end ühiskonnakriitikaks pidavat asja, millest suure osa täidab vinguv ja küüniline lahmimine. seda ootava publiku jaoks piisab täiesti kiviräha ja juure rahvaomakaitsest. internetist saadete järelkuulamisel on see hea külg, et kui pinda hakkab käima, vajutad stop-nuppu ja võta järgmise saate (kultuurikaja või kuula rändajat või ööülikooli või KÖPi vms). aga mida ikkagi teha, et ühiskonnakriitika saated oleksid konstruktiivsemad? vaher ka ühtegi ideed ei andnud, aga algus on tehtud. iseasi muidugi, millise sisu omandab "ühiskonnakriitika" žanrimääratlus uue ringhäälinguseaduse jõustudes. praegusel kujul mitte eriti lootustandva.