- i dreamed of flying. i flew so high where the blue turns black.
- and what did it look like from up there?
- i could see everything from up there. and it looked like there was a reason for everything.

vanameister morgan freemani tegelase (kelle karu sandiks oli käristanud) läbi jutustatud elu-mõtte-filosoofia-a-la-hollivuud. see film on an unfinished life.. kahtlesin terve õhtu, kas ikka viitsin seda vaatama minna. ei ole just eriline JLo fänn ega ka lihtsalt hollywoodi fänn. aga morgan freeman on nimi, mille pärast tasub kinno minna. noja lasse hallström on ka mõned suht normaalsed filmid varem rezhisseerinud. redford tegi oma tavalise raskest-elust-murtud-kibestunud-mehe rolli, kelle üks laps või naishing või mõlemad filmi lõpuks üles sulatavad. ega ta seda pahasti ei mänginud. ühesõnaga suht vaadatav film, aga ei midagi erilist.

imelik, et ma kõigist vaadatud filmidest just sellest kirjutan. aga nii vist ongi, et headest filmidest on palju raskem kirjutada. sest hea film annab emotsiooni. aga emotsiooni sõnadesse panna tundub enamjaolt ületamatult raske. küllap vist.

vaadake parem häid filme. praegu siin kõrvaltänava kinos jooksvatest nt stephen frearsi mrs henderson presents briti (ja mitte ainult briti) kino särava grand (old) lady judy denchiga peaosas või woody alleni match point (mis jookseb siin juba sügisest saati).